Pilt: Internet

Igal aastal sureb liiklusõnnetustes 1,2 miljonit inimest, neist paarsada Eestis.

Paljudel juhtudel pole liiklusõnnetuse ärahoidmine võimalik, kuid üht-teist on siiski igaühel võimalik teha või õppida, et liikluskaoses oma ellujäämisvõimalusi suurendada. 

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel juhtub tervelt kolmveerand kõigist liiklusõnnetustest juhi eksimuse tõttu. „Vaatamata teeoludele on juht ainus, keda auto üle kontrolli kaotamises süüdistada saab,” ütles 25-aastase ohutu liiklemise õpetamise staažiga Mike McGovern Popular Mechanicsile. Järgnevad tema kümme nõuannet autojuhtidele ohutumaks liiklemiseks.

Sind ja eessõitvat autot peab lahutama minimaalselt kaks sekundit. Parem isegi kolm, sest üks lisasekund võib olla just see, mida on vaja õnnetuse vältimiseks vajaliku manöövri sooritamiseks. Samuti tuleb vältida sõitmist kaasliikleja auto tagumise ratta kõrval, sest siis on su autot raske märgata ning ootamatu reavahetus võib põhjustada õnnetuse. Samuti ära lase kellelgi tihedalt enda sabas sõita – vaheta rida või aeglusta ning lase närviline autojuht mööda.

Ole teadlik ümbruses toimuvast

Paljud autojuhid näevad potentsiaalseid ohuallikaid vaid 5–8 sekundit ette. See on nii peamiselt seetõttu, et pilk keskendatakse vaadet varjavale eessõitvale autole. Tegelikult oleks vaja 15–20 sekundit, et piisavalt varakult märgata teetöid, ohtlikke liiklejaid, kõrvalteelt lähenevaid sõidukeid ja teed ületavaid jalakäijaid.

Väldi segavaid tegureid

Suure osa õnnetuste ajal tegeles juht peale autojuhtimise veel millegi muuga. Olgu selleks siis söömine, mobiiltelefoniga rääkimine või laste korralekutsumine. Keskendu vaid oma tööle – autojuhtimisele.

Teavita alati teisi liiklejaid oma kavatsustest

Manöövrit sooritades kasuta alati suunatulesid. Kui sinu taga sõitev autojuht on sulle liiga lähedal, siis anna sellest tulede või signaaliga märku. Ära kunagi eelda, et teised autojuhid on su kavatsustest niigi teadlikud.

Aeglusta vihma- või lumesaju korral

Teed on kõige libedamad vahetult pärast saju algust. Miks nii? Asi on selles, et kuivale teele koguneb õli- ja tolmukiht, mis saju korral tõuseb õhukese veekihi pinnale ning muudab tee libedaks. Tee õlist puhtaks pesemiseks peab sadu kestma umbes pool tundi. Ka liiga tugev sadu võib olla probleemiks. Kui rehvid on kulunud või madala mustriga, ei suuda nad suure kiiruse juures vett ratta alt ära juhtida. Ratas kaotab kontakti teepinnaga ning tekib vesiliug. Seetõttu on mõistlik tugeva vihmasaju korral kiirust vähendada.

Õpi külglibisemisest väljumist

Auto satub külglibisemisse siis, kui kiirus on läbitava kurvi ja teekatte kohta liiga suur. Eriti ohtlikud on lumi, jää ja lahtine kruus. Sellise teekatte korral võib külglibisemine tekkida ka näiliselt täiesti süütu iseloomuga kurvis. Külglibisemist on kahte tüüpi – libisevad kas esimesed või tagumised rattad. Esimeste rataste üle kaotatakse kontroll liiga järsu manöövri tõttu. Sellisel juhul pole roolist kasu. Võta jalg gaasipedaalilt, peagi haarduvad rattad taas teega ning sa saad auto juhtida sinna, kuhu vaja. Tagumiste rataste libisemise korral tuleb rool keerata libisemisele vastu, nii kui auto reageerib, siis kiiresti vastassuunda, et vältida teisele poole libisemist.

Sõida sujuvalt

Kõik juhtimisel tehtavad liigutused – kiirendamine, pidurdamine, käiguvahetamine, pööramine – peaksid olema kindlad ja sujuvad. Kui on vaja teha näiteks takistusest möödapõikamiseks äkiline manööver, siis ära ürita sama kiiresti endisele trajektoorile tagasi saada – nii võid kaotada kontrolli auto üle.

Pidurda aeglaselt

Ära valmista enda taga sõitvale autojuhile äkilise pidurdamisega ebameeldivat üllatust. See võib põhjustada õnnetuse, aga ka näiteks liiklusummiku tekke sinust tagapool. Pidurdamist tuleks alustada varakult ning esialgu väikese jõuga, auto aeglustudes vajadusel tugevdades survet piduripedaalile. Õpi tundma oma auto pidureid. Vali selleks mõni ohutu koht, näiteks suur tühi parkimisplats, ning proovi suurelt kiiruselt täie jõuga pidurdamist. Nii tead paremini, mida sarnases olukorras liikluses oodata ning kuidas käituda.

Suhtu suurtesse autodesse lugupidamisega

Mida suurem on sõiduki mass, seda suurem inertsus ning vastavalt pikem pidurdustee ja väiksem manööverdusvõime. Seda kõike tuleb suurte autode ja busside puhul arvestada. Kui möödud neist, siis reastu tagasi alles siis, kui näed tahavaatepeeglist tervet auto esikülge. Nii väldid talle ettekeeramist. Samuti ei ole hea mõte suurtel autodel sabas sõita. Kui oled liiga lähedal, siis autojuht ei näe sind oma küljepeeglist. Sina aga ei tea eestoimuvast midagi, sest kogu vaade ettepoole on varjatud. Ära kunagi ürita neist paremalt poolt mööduda! Pika sõiduki juht peab paremale pööramiseks tegema suurema kaare ning keerab seetõttu kõigepealt vasakule. Kui nüüd üritada paremalt mööduda, siis on õnnetus kerge tulema.

Sõida keskmise liiklusvoo kiirusega

Liiga aeglaselt või kiirelt sõitmine tekitab asjatult palju ohtlikke olukordi. Aeglase sõiduki taha koguneb rivi närvilisi ja ohtlikke möödumismanöövreid üritavaid autojuhte. Liiga kiirelt sõites oled aga sina see, kellele teised jalgu jäävad.

Allikas: novaator.ee