Pilt:Internet

Pühapäeval, 9. mail on Eestis lipupäev. Emadepäeva ja Euroopa päeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud organisatsioonid ning Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Euroopa päeva puhul heiskavad Eesti lipuga koos Euroopa Liidu lipu Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, Riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, Kaitseväe Peastaap, maavalitsused ja omavalitsusorganid. 

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest ning sellega austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Eestisse jõudis emadepäeva tähistamise komme 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Emadepäev on kõikide emade ja perede tähtpäev. 

9. mail 1950. aastal tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schumann ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine. Sellega sai alguse Euroopa liitumine ning 1985. aastal Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos otsustati 9. maid hakata tähistama Euroopa päevana. 

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Eesti lipu heiskamisel koos mõne muu lipuga peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud eraldi seisvatesse võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel. Koos heisates peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. Auväärsem koht tähendab, et lipurivi tagant vaadatuna asetseb Eesti lipp, võrreldes teste lippudega, paremal. 

Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb hoolitseda, et see oleks valgustatud pimedal ajal.