Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juunis (eelkutsumine) teenistusse kutsutud poisid teenivad reeglina 11 kuud, aprillis ja oktoobris (põhikutsumine) saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). Põhikutsumise baasil õpetatakse kaheksa kuu jooksul välja üksuse reakoosseis. Siiski on ka põhikutsega teenistusse võetutel võimalus osa võtta nooremallohvitseri ja reservrühmaülema kursusest.
Kaitseväeteenistus algab sõduri baaskursusega (SBK) ning selle 10 nädala jooksul omandavad sõdurid põhilised teadmised ja oskused ning hea füüsilise vormi, mis on vajalik järgmiste kursuste läbimiseks. SBK vältel õpitakse tundma relvastust, esmaabivõtteid, orienteerumist, tegutsema väliharjutustel ja teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. SBK lõppedes tuleb sooritada teoreetiline ja praktiline sõdurieksam, mille edukalt läbinud sõdurid saavad rinnamärgi. SBK järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala erialakursusel või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.
Sõduri erialakursusel (EK) õpitakse kaitseväe erialaspetsialistidele (kuulipildur, tankitõrje-granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jt.) vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse pikkus sõltub erialast ja selle keerukusest, kuid enamasti on EK pikkuseks kuus nädalat. Mereväe Miinilaevade Divisjonis asendab sõduri erialakursust madruse baaskursus.
Allüksuse kursus (AÜK) järgneb sõduri erialakursusele (EK) ning kestab keskmiselt 17 nädalat. AÜK-l õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii, laeva või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus põhilistes lahinguliikides. AÜK-d peetakse õigustatult ajateenistuse kõige olulisemaks kursuseks, sest selle raames õpitakse tegutsema ühtse tervikuna ning tehakse koostööd teiste relvaliikidega ning allüksustega.
AÜK lõpeb õppusega, kus allüksused harjutavad tegelikkusele võimalikult lähedastes tingimustes lahingutegevuse eri etappe ning demonstreerivad õpitut. Õppuse vältel antakse allüksuse väljaõppele ka hinnang.
NAKi eesmärgiks on välja õpetada allohvitsere, kes suudaksid nii rahu- kui sõjaajal toime tulla kümnest mehest koosnevat jao juhtimisega. Väga oluline osa on õpitu praktilisel harjutamisel. NAK-i ajal omandab sõdur lisaks eelnevalt õpitule veel teadmisi jao taktikast (kaitse, rünnak, varitsus, sissivõitlus), pedagoogikast, sõjaväepsühholoogiast, juhtimisest, lõhkeasjandusest, meditsiinist ja sidepidamisest ning õpib neid jaoülemana rakendama. Nooremallohvitseride kursuse lõpus sooritavad kursuslased eksamid, mille tulemuste alusel otsustatakse nooremseersandi auastme andmine.
Kursuseid korraldatakse Kaitseväe Võru Lahingukoolis ning kursuse lõpetanud saavad vanemseersandi auastme ja nad võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Reservohvitseri kandidaadid võivad saada reservohvitseri auastme (lipnik), kui nad reservis olles läbivad reservõppekogunemise rühmaülema ametikohal.