By: Ants Nõmper

18. juuli 2010

Ants Nõmper: mida naised tahavad?

Pilt: mees.eu

Sattusin juba neljandat korda vaatama filmi „Mida naised tahavad?” Mel Gibson’i ja Helen Hunt’iga peaosas ning tabasin end taas kord mõtisklemas naiste ja nende salajaste soovide üle.

Kas pole naised ikka ühed isevärki olevused? Selleks, et nende mõtteid ja soove tõlgendada, peaks meie, meestega, sündima ime – me peaksime saama välgutabamuse või midagi veelgi hullemat ning alles seejärel avaneksid meie silmad ja kõrvad naiste tahtmistele.

Meeste soovidega on ju asjalood sootuks lihtsamad. Võib küsida kellelt tahes – vastuseks on ikka, et edukas tööalane karjäär, piisavad rahalised vahendid, kena ja armastav naine jne. Loomulikult võib see loetelu erinevate mehepoegade puhul veidi varieeruda, kuid kaldun arvama, et enamik meist leiab siit loetelust endale nii mitmeidki sobivaid vastuseid.

Kui hakata mõistatama naiste soove, muutub asi komplitseeritumaks. Siinkohal jääb üle vaid arvata ja mulle tundub, et ega need naised ikka päris hästi ise ka ei tea, mida nad tahavad. Küll aga võin ma oletada.

Kaldun arvama, et enamik naisi soovib endale saada vähemalt ühe lapse ning nautida emaks olemise kogemust kui sellist - ja usun, et enamik naisi soovib seda teha koos armastava ja igati tuge pakkuva mehega.

Teiseks arvan, et enamik naisi naudib tööl käimist kui sellist ja vajab tööalast tunnustust. Siinkohal pole oluline, kui kõrge ametikoht tal on, vaid see, mida see töö antud naise jaoks pakub.

Mulle on hakanud tunduma, et need kaks asja ongi ehk peamised, mida naised elult ootavad, aga mis puudutab nende kahe asja ühildamist – see on juba keerulisem. Naiste elu pakub ju tegelikult märksa rohkem vaheldusrikkust kui meeste oma. Tänapäeva naistel on võimalus tööalane karjäär ja laste kasvatamine edukalt ühendada. Milline harukordne võimalus on naistele vahelduseks antud! Kui mingil hetkel hakkab tööelu ennast naise jaoks ammendama, on enamusel naistest võimalik jääda lapseootele ja kuni kolmeks aastaks tööalaselt aeg maha võtta. Siinkohal ei tohi muidugi unustada, et praegusel hetkel makstakse emapalka naisele siiski ainult natuke rohkem kui 1, kuid kui mehe poolt on olemas piisav materiaalne tugi, ei tohiks küll miski takistada naist lapse 3 esimest eluaastat kodus veetmast. Muidugi mõista on ka mehel võimalik lapsega isapuhkusele jääda ning isapalgaga kaasnevaid hüvesid nautida, kuid looduse vastuse ei saa keegi meist. Meestel pole paraku võimalik pakkuda lastele seda, mis on naiste võimuses – emapiima, kuid just nimelt seda peetakse lapse esimestel elukuudel eriti oluliseks.

Kuid millegipärast tundub mulle, et naised ei oska seda oma privileegi siiski täiel määral nautida. Oma isiklike tähelepanekute põhjal tundub mulle, et kuigi laps on olnud naisel väga oodatud ja koju on planeeritud jääda nii kauaks kui võimalik, polegi see nende jaoks nii lihtne. Üsna varsti pärast seda, kui laps on rinnast võõrutatud, hakkab enamik naisi end rahutult tundma ja tööle tagasi kippuma. Peamised põhjused, mida olen kuulnud sel puhul toodavat, on tööalase tunnustuse ja eneseteostuse vajadus. Nii et vähemalt selles osas, mis puudutab naiste kodule ja lastekasvatamisele pühendumist ning tööalase karjääri jätkamise küsimust tundub mulle, et naised ei tea ise ka alati täpselt, mida nad tahavad.

Miks muidu on teadlastel tulnud näha kõvasti vaeva naiste tujude ja soovide tõlgendamisega? Eks ikka selleks, et anda naistele endile arusaamine oma käitumiste, tujude ja soovide tagamaadest ning pakkuda ühtlasi ka meestele juhtnööre naistega ümberkäimisel. Siinkohal soovitaksin kõigil mehepoegadel tutvuda J. Watson Driscoll’i ja D. Sichel’i raamatuga „Naiste tujud”. Olen sageli kuulnud naisi kurtmas „Ma ei tea ise ka, mis minuga toimub” või „Ära mind praegu sega, olen väga vihane.” Antud raamatus käsitletakse naiste organismis toimuvaid hormonaalseid muutusi ning nende mõju naiste psüühikale. Kui palju kordi on meil tulnud taluda naiste kummalisi tujusid ilma, et oskaksime midagi lohutuseks öelda või olukorda kergendada. Sageli kostub meie jõupingutusele vastuseks üksnes „Jäta mind praegu rahule, tahan omaette olla!” Ja ongi saabunud olukord, kus meie, mehed, seisame nõutult, ega oska olukorda kuidagi lahendada, samas, kui meie oleme ju need, kel peaks olema igale küsimusele vastus ja igale olukorrale lahendus. Mehed ju teatavasti ei salli olukordi, kus nad tunnevad end abitult ega oska lahendusi pakkuda. Mees on oma olemuselt orienteeritud probleemide lahendamisele ja naljaga pooleks võiks siinkohal antud kontekstis öelda, et naine nende tekitamisele.

Aga olgu nende naiste tujude ja muutuvate soovidega kuidas on, ühes olen kindel – kõik naised tahavad olla imetletud ja armastatud – kes meeste ja kes naiste poolt. Nad tahavad, et neid märgatakse – ja seda nii saavutuste kui ka välimuse koha pealt. Iseenesest ei ole ju soovis olla imetletud midagi eriskummalist ja üksnes naistele omast, ka mehed tahavad olla imetletud. Vahe on ainult selles, et naised vajavad seda oma elutegevuseks nagu vett või õhku. Ja kuna seda väikest asja - naisi imetleda ja tunnustada – pole meil ju üldsegi raske teha, siis kutsun siinkohal üles kõiki mehi märkama ja tunnustama naisi, kellega nad suhtlevad ja pange tähele – maailm muutub kõigi jaoks paremaks kohaks.

Related News: