25. november 2010

Eesti perede finantsvõimalused paranevad

Pilt:Internet

Ümbritsev majanduskeskkond on juba mõnda aega pakkunud positiivseid uudiseid majandusolukorra stabiliseerumisest.

Ka TNS Emori korraldatud perede finantskäitumise uuringu tulemused näitavad, et perede majandusliku toimetuleku halvenemine on pidurdunud ning näha on paranemise märke.

Eelmisel aastal olime tunnistajaks poolte perede sissetulekute langusele. Paljude perede olukord on ikka veel keeruline ning kolmandiku majanduslik olukord on võrreldes 2009. aastaga halvenenud. Olukorra paranemist näitab aga see, et kui eelmisel aastal tõdes vaid 6% Eesti peredest, et nende majanduslik olukord on viimase 12 kuu jooksul läinud paremaks, siis sel aastal on peresid, kelle majanduslik olukord on võrreldes eelmise aastaga paranenud, juba kaks korda enam ehk 12%. TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri sõnab: „Ka headel aegadel oli alati peresid, kelle toimetulek 12 kuu taguse ajaga võrreldes langes, kuid toona oli peresid, kus elujärg paranes, kolm korda rohkem kui neid, kellel elujärg halvenes. Praegu on kaalukausid veel vastupidi, kuid võrreldes mullusega on rohkem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist raha üle, ning perede hinnanguline säästuvõime on kasvanud.“

Majanduslikult ebastabiilsel perioodil oli sageli fookuses laenuperede (pered, kellel on eluasemelaen, autoliising, tarbimislaen või miinuses krediitkaart) toimetulek. Praegu on laene omavaid leibkondi vähem kui aasta eest (252 000 / 241 000). Laenupered on muutunud oludes ja mõneti kitsama eelarvega kohanenud ning tulevad omadega taas paremini toime kui mullu. Võrreldes eelmise aastaga jääb rohkematel laenuperedel pärast esmatarvilike kulutuste ning laenumaksete tasumist raha üle (56% / 62%). Muutunud on tarbimisharjumused ning on loobutud väiksematest laenudest nagu järelmaks või krediitkaart. Laenuperede kohanemine muutunud keskkonnas on olnud kiirem kui mittelaenuperedes.

Tuleviku auruveduriks on leibkondade optimism, mis taasavab rahakotirauad või ajendab paigutama sääste sukasäärest kõrgema tootlikkusega kogumis- või investeerimistoodetesse. Kui eelmisel aastal uskus 17% leibkondadest, et järgmise 12 kuu jooksul muutub nende pere majanduslik olukord paremaks, siis tänavu vaatab pere eelarvet optimistlikult juba 23% peredest. Just ebastabiilsus ning teadmatus tuleviku suhtes olid ühed peamised tarbimislanguse põhjused aastatel 2008–2009, sest reaalsete sissetulekute langus oli väiksem kui tarbimislangus ning eraisikute säästud saavutasid kõigi aegade kõrgeima taseme.

Perede optimism ning vähehaaval kasvav kindlus väljendub ka selles, et võrreldes möödunud sügisega tehakse julgemalt plaane järgmise 12 kuu jooksul suuremate kulutuste tegemiseks. Kasvanud on perede osakaal, kes planeerivad järgmise 12 kuu jooksul mõnd suuremat kulutust (33% / 36%). TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri kommenteerib: „Võrreldes eelmise sügisega planeerivad praegu rohkemad pered kulutada järgmise 12 kuu jooksul reisimisele, hobidele, kodusisustusele, kodumasinatele, elektroonikale, arvuti või sõiduki soetamisele.“

Andmed pärinevad TNS Emori iga-aastasest Eesti leibkondade finantskäitumise uuringust F-monitor, kus intervjueeriti 2010. aasta septembris 1000 leibkonna esindajat vanuses 18–74 aastat.