14. november 2011

Evelin Ilvese Isadepäeva kõne 13. novembril Estonias

Pilt:www.kaikoraichurch.co.nz

Head isad, vanaisad, vanavanaisad, armsad tulevased isad! Kõik Eestimaa pered!

Isa ja lapsed, tema pojad ja tütred.  Need on ilusad pildid, mis teevad kõigil alati südame soojaks. Need on nõnda ilusad ja nii erilised pildid, et nendele ema alati ei kipu ega tunneta hiljem neid vaadates ka enda puudumist. Sest isa silmis peegeldub seal ühtaegu omaniku uhkus ja lapsevanema veidi lühinägelik hellus. Ja ses pilgus on vastutus ja mure ja hool, mida pole üldsegi vaja peita mingi muu elurolli enesekindla maski taha. Sealt pildilt vaatab vastu tõeline mees, oma parimas võimalikus ja kindlasti kõige tähtsamas rollis. Ehtsa ja tegelikuna. 

Ka laste pilk on eriline. Nad on veidi elevil, sest nad on sel hetkel koos oma parima sõbra ja suure, teatud hetkel ka ainsa tõelise eeskujuga. Need pildid on tegelikult ema lemmikpildid. Ja oma olemuses pole need muutunud. Vaadaku siis neilt vastu kirikus käimise ülikonnas möödunud sajandi esimese poole mustvalge vanaisa, kes oma perega päevapiltniku juures käinud. Või moodsa digikaamera mälukaardile erinevates kohtades ja riietuses jäädvustatud oma mees koos lastega.  Pildi aeg ja värv ja koht ei loe. Meeleolu on ikka seesama. Ehe ja tegelik. Kõik on korras, paigas ja õige. 
 
Ma tänan teid, head isad ja vanaisad ja mehed, nende kaunite, igavikulisi väärtusi kandvate fotode eest. Ma tänan teid selle eest ka, et olete olemas. Selle uhkuse, helluse ja hoole eest. Head isadepäeva. Te teate, kindlasti oma südames, et isa roll on eluaegne. Selle ameti ja tiitli saab igavaseks. See kestab ka siis, kui elu otsa saab ja te elate edasi oma laste ja lastelaste juttudes, mälestustes ja perekonna pildialbumis. 
Ma tahaks, et neid jutte ja pilte jätkuks. Et neid jutte ja pilte ning neis sisalduvat armastust jaguks kõigile. Ning et see kanduks põlvest-põlve edasi. Rohkem kui täna.
 
Meil on kahjuks palju peresid, kus seesuguseid pilte pole või nende rida ühel hetkel ootamatult lõpeb. Sest ühtäkki on isa kusagil mujal ja mitte su lapse kõrval pildil. 
Ta on ehk isa ühes teises kohas ja teistel piltidel. Seda ema täpselt ei tea, neid pilte, kui neid on, ta ei näe. Ema hinges on mure, sest lapse pilgust on kadunud elevus, oma parima sõbra ja eeskujuga koos olemise rõõm. Elu on keeruline ja iga kooselu ei kesta heas ja halvas, mures ja rõõmus hetkeni, kuni surm selle lahutab. Aga sellest katki läinud kooselust sündinud lapsed ei pea suurte inimeste elukäänakuid mõistma, ammugi nende pärast kannatama. Isa on ainult üks, tema üle tuntakse rõõmu ja uhkust. Ja tema puudumist elatakse väga valusasti üle. Nii rängasti, et see puudus jääb hinge ja hoiakutesse, väikese inimese edasisse ellu, tema enda kunagisse peresse ja lastesse.

Koputagu isadepäev ka pildilt kadunud isade südametunnistusele. Tõelised mehed, öelge ja näidake oma eeskujuga ka neile, kui hea on olla hea ja armastatud isa, oma lastele, kõigile lastele olemas olev isa. Öelge, et nad jäävad millestki ilma, et midagi on puudu ning et seda äraolekut on tegelikult tahtmise korral võimalik heastada. Oma laste juurde saab ikka leida tagasitee. See tee võib olla pikk ja raske, sel teel võib kukkuda ja haiget saada. Aga see tee on olemas ja sellele teeotsale tullakse vastu. Võtke see tee palun ette, oma laste kõrvale, tagasi ühele pildile.
 
Tõeline mees on see, kes oskab armastada, kes on eeskujuks mitte ainult lastele, vaid ka tulevastele isadele ja teistele isadele. Eeskujud teevad ühiskonna tugevamaks ja tervemaks. See on ka põhjus, miks me valime Aasta Isa.
 
Hea Eesti rahvas. Märgakem enda ümber tublisid isasid ja mehi. Tunnustame nende armastust ja hoolt ja sageli ka pingutust, sest ühiskondlik ootus ja väärtushinnangud sunnivad neid takka täitma erinevaid rolle ja seisma paljudel piltidel. Ütleme neile, oma meestele, oma isadele ja poegadele, nii täna, aga tegelikult iga päev, et koos oma lastega näevad nad kõige targemad, paremad ja mehemad välja. Ilusat isadepäeva!