By: mees.eu

5. september 2013

Golfi sünd ja ajalugu

golf

Pilt:erel.ee

Golf oma tänapäevasel kujul pärineb sportmängust, mida mängiti Ğotimaa idarannikul Fife kuningriigis XV sajandil.

Mängijad tagusid ümmargusi veerkive looduslikul väljakul, kus leidus nii liivaluiteid, küülikuaedikuid kui teeradu, kasutades kaigast või algelist keppi. 

Mõned ajaloolased usuvad, et oma mõjutajateks olid kolven Hollandist ja koole Belgiast. Viimane toodi Ğotimaale 1421.aastal. Kuid samal ajal, kui nendes mängudes, nagu ka loendamatutes teistes, kasutatakse palli ja keppi, ei tunne nad üliolulist koostisosa, mis on golfi juures ainukordne – auku. Võib ju vaielda, kuid ei saa kahtluse alla panna väidet, et mäng, mida me tänapäeval tunneme golfi nime all, tekkis Ğotimaal. 

XV sajandi keskel valmistus Ğotimaa end Inglise invasiooni eest kaitsma. Rahvas oli nii innustunud golfist ja jalgpallist, et sõjaline väljaõpe (eeskätt ammulaskmises) jäeti unarusse, kuni kuningas James II aegne Ğoti parlament oli sunnitud mõlemad spordialad 1457. aastal keelustama. Keeluseadust uuendati 1470. ja 1491. aastal, kuigi inimesed seda suuresti eirasid. Keeld tühistati alles pärast 1502. aasta Glasgow rahulepingut, kui Ğoti kuningas James IV (kellest abiellumisega sai Inglise kuningas James I ) hakkas ise golfi harrastama. 

Golfi staatus tõusis ja populaarsus levis kiiresti kogu XVI sajandi jooksul eriti tänu kuninglikule soosingule. Kuningas Charles I populariseeris seda Inglismaal ja kuninganna Mary Stuart, kes oli prantslanna, tutvustas mängu Prantsusmaal, kui ta seal õppis. Isegi mõiste 'caddie` tuleneb nimest, mis anti tema abilistele, prantsuse sõjaväelastele, keda prantsuse keeles nimetati kadettideks. 
Tolle aja tähtsaim golfiväljak oli Edinburghi lähedal asuv Leith. Näiteks teatati 1641. aastal kuningas Charles I –le just sellel väljakul uudised iiri katoliiklaste ülestõusust. Leithis toimus samuti esimene rahvusvaheline golfivõistlus, kui 1681.aastal Ğotimaa eest mänginud Yorki hertsog ja George Patterson võitsid kaht inglise aadlikku. 

Mängust saab sport 

Esimene golfiklubi, The Gentlemen Golfers of Leith , asutati 1744.aastal eeskätt selleks, et läbi viia iga-aastast võistlust, kus auhinnaks oli hõbedast golfikepp. Duncan Forbes visandas klubi reeglid, mis olid järgmised: Sina pead asetama palli avalöögiks august ühe kepi pikkuse kaugusele. Sinu avalöögiala peab olema maapinnal. Sina ei tohi vahetada palli, mille sa avalöögialalt välja lööd. Sina ei tohi eest ära võtta kive, konte või purunenud keppe, välja arvatud otse griinil, ja ka seda ainult kepi pikkuse kauguses sinu pallist. 

Kui su pall sattub keset vett või mingit vesist pori, on sul vabadus pall välja võtta, takistuse tagaküljele tuua, sa võid seda lüüa iga kepiga ja anda vastasmängijale löögivõimalus, et nii oma pall välja saada. Kui kusagil leitakse sinu palle üksteisega külgepidi koos, pead sa kergitama esimest palli kuni sa lõpuks mängid viimasega. Aukulöömise juures pead sa oma palli ausalt auguni mängima ja mitte mängima oma vastase palli kohal, mitte pettes oma teel auguni. Kui sa peaksid oma palli kaotama, kas nii, et keegi teine võtab ta üles, või mingil muul moel, pead sa minema tagasi paika, kus sa viimati lõid, viskama maha teise palli ja andma oma vastasele löögivõimaluse tänu sinu ebaõnnele.

Mitte ükski mees, kes palli auku lööb, ei tohi märkida teed maha oma kepiga või ükskõik mille muuga. Kui palli peaks peatama mõni inimene, hobune või koer, või midagi muud, peab nii peatatud palliga edasi mängima sealt kuhu see jäi. Kui sa teed parasjagu lööki ja puudutad maapinda; kui seejuures saab kepp kas või natuke viga, loetakse seda löögiks.. See, kelle pall lendab kõige kaugemale, on kohustatud esimesena mängima. Ei kaevikuid, kraave ega süviseid, mida on rajatud väljaku säilimise huvides, ega ka harjutusauke ega sõdurite liine ei loeta takistusteks, kuid kui pall sinna satub, tuleb ta välja võtta, asetada avalöögialale ja mängida ükskõik millise rauast kepiga. Reeglid koostanud klubile anti hiljem uus nimi: The Honourable Company of Edinburgh Golfers. Nende klubihoone valmis 1768. aastal. (1836. aastal kolisid nad Musselburgi, ). Ajaloolises St Andrewsi linnas on esmakordne golfi mainimine jäädvustatud 1552. aastal. Aasta hiljem andis vaimulikkond golfiväljakule avaliku juurdepääsu loa.1754. aastal moodustati ühing St Andrews Society of Golfers, et korraldada iga-aastasi võistluseid, kasutades Leithi reegleid. Löögimängule pandi alus 1759.aastal ja 1764. aastal konstrueeriti esmakordselt 18-auguline väljak, mis tegelikult on muutunud standardiks.

Maailma esimene naiste golfiklubi asutati sealsamas 1895. aastal. Kuningas William autasustas St. Andrewsi ühingut 1834. aastal tiitliga 'Royal & Ancient' (Kuninglik ja iidne) ja uus kuulus klubihoone pandi püsti 1854. aastal. The Royal and Ancient Golf Club of St Andrews (R&A) muutus juhtivaks golfiklubiks oma suurepärase väljaku, reeglite välja andmise, kuninga soosingu ja golfi tõeliseks spordialaks väljakujundamise eest. Selleks ajaks kasutasid golfimängijaid ka juba sobivaid keppe ja palle. Keppide pead tehti pöögist või viljapuudest nagu näiteks õunapuu.

Mõned pead aga olid tehtud käsitsi taotud rauast. Varre juures kasutati tavaliselt pihlaka- või pähklipuud. Pallid valmistati tihedalt kokkupressitud linnusulgedest, mis mähiti ümmarguse läbiõmmeldud hobusenahatüki sisse. Spordiala oli mõnevõrra eksklusiivne, kuna käsitsi valmistatud varustus maksis palju. Pärast 1826. aastat hakati USA-st sisse vedama hurma- ja hikkoripuud, et teha nii keppide päid kui varsi. Tänapäeval on taolised kepid muutunud rariteetideks, mida kollektsionäärid kõrgelt hindavad. 

Golf muutub rahvusvaheliseks 

19.sajandil oli Briti impeerium oma õitsengu tipul. Mõeldi välja koguni kõnekäänd „Impeeriumi kohal ei lähe päike kunagi looja“, et rõhutada Suurbritannia ülemaailmset mõjuvõimu. Enamik uusi golfiklubisid väljaspool Briti saari ja Ameerikat moodustati Briti Rahvaste Ühenduse ajajärgul ( 1919 -1939 ). 

Esimene väljaspool Ğotimaad moodustatud golfiklubi oli Royal Blackheath ( Londoni lähedal) 1766. aastal. Kuid golfi mängiti seal juba arvatavasti 1608. aastast alates. Esimene golfiklubi väljaspool Britanniat oli The Bangalore, Indias (1820). Ülejäänud olid The Royal Calcutta (1829), Royal Bombay (1842), Royal Curragh, Iirimaa (1856), the Pau, Prantsusmaa (1856), the Adelaide (1870), Royal Montreal (1873), Cape Town (1885), St Andrew's of New York (1888) ja Royal Hong Kong (1889). On ka väidetud, et The South Carolina Golf Club, Charlestownis 1786. edestab vanuselt kõiki eelmisi. 

XIX sajandi tööstusrevolutsioon tõi endaga kaasa hulga sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi. Raudteede kasv pani aluse massilisele turismitööstusele. Esimest korda said tavalised inimesed oma maad tundma õppida, tehes väljasõite või minnes kusagile nädalavahetust veetma. Golfiklubisid kerkis igal pool üle kogu maa nagu seeni pärast vihma ja rahvas sai nautida luksust mängida igal nädalavahetusel erineval väljakul. 

Senini oli varustus olnud käsitsi tehtud ja seetõttu kallis. Golf oli seega olnud rikaste pärusmaa. Kui aga 1848. hakkasid metallist kepipead ja –varred ning gutapertğist (teatud lateksist) pallid tootmisliinidelt veerema, võis ka keskmine inimene endale golfimängimist lubada. Mõlemad mainitud tegurid aitasid otseselt kaasa golfi enneolematule levikule. 

Golfist saab profisport 

The Prestwick Golf Club asutati aastal 1851. Suurbritannia lahtiste meistrivõistluste eelkäija, esimene suurem üleriigiline võistlus peeti seal esimest korda 1860. aastal, võitjaks Willie Park. Vana Tom Morrist peeti lausa legendiks, kui ta võitis selle võistluse 1862., 1864. ja 1867.aastal. Kuid tema poeg, noor Tom Morris oli esimene suur tğempion, kes võitis 1869. aastast alates rekordilised neli korda järjest. Ülejäänud hiilgavad võitjad olid JH Taylor 1894. aastal ja Harry Vardon aastal 1896. Koos James Braidiga olid need kolm meest tuntud kui Suur Triumviraat. 

Peale mõne sponsorite toel peetud spordiürituse, nagu näites Suurbritannia lahtised meistrivõistlused, teenis enamik golfiprofessionaale elatist, vedades oma vastase kaotuse peale kihla. Samuti andsid nad tasulist õpetust, teenisid palle ja keppe valmistades ning caddy-ks olles. 

Golfi laienemine organiseeritud võistlusspordina Suurbritannias oli paralleelne arengutele Indias ja USA-s. Auhinnakuponge esmakordselt 1892. aastal Cambridges, Inglismaal. Esimene rahvusvaheline golfiturniir olid India ja Ida amatöörgolfi meistrivõistlused aastal 1893. 

1894. aastal rajati USA golfiliit The United States Golf Association (USGA), et reguleerida mänge USA-s ja Mehhikos. Peale reeglite kontrollib viimane händikäpi- ehk etteandmise süsteemi ja viib läbi muru-uuringuid. USA lahtiste meistrivõistluste raames toimuv USA naisamatööride lahtistele võistlustele anti pidulikult õnnistus 1895. aastal. 

Aastaks 1900 oli USA-s üle tuhande golfiklubi. Chicago oli esimene, kes sai endale 18-augulise väljaku. Ameerika golfiväljakud olid enamasti vastavaks kohandatud maastikuga pargialad erinevalt Suurbritannia looduslikult lainelise reljeefiga väljakutest. 

Mäng äratas meedia tähelepanu ja saavutas ärimeeste sponsorluse, mis tõstis selle populaarsuse määratu kõrgeks. 1897.aastal asutati USA-s esimene kuukiri, „Golf“. USA muutus profimängu keskuseks tänu kommertslikult sponsoreeritud võistluste vohamisele. Samal ajal prestiişikaimad olid ikkagi üritused, mis toimusid Suurbritannias. Huvitav on see, et rahvas kohtles kangelastena pigem amatööre, kui professionaale. 

Golfi, kui ülemaailmse spordiala tunnustatust kinnitas olümpiaalaks kuulutamine 1900. aastal. 

Moodsa mängu sünd 

XX sajandi algus tõi endaga kaasa hulga tehnoloogilisi uuendusi. Esimene neist oli Haskelli üheosaline kummisüdamikuga pall, mis praktiliselt tagas ligi 20 meetrit pikemad löögid. Soonilised raudkepid leiutati 1902. aastal. 1905. aastal leiutas William Taylor esimese lohukestega palli. Arthur Knight võttis 1910. aastal tarvitusele terasest varrega kepid, ehki hikkorit kasutati samaks otstarbeks veel 25 aastat. Kümne aasta jooksul toimus murrang, mis võimaldas golfimängijatel lüüa kaugemale ja täpsemini kui kunagi varem, kasutades varustust, mida toodeti üsna odavalt ja massiliselt. 

Ameerika profigolfimängijate organisatsioon The Professional Golfers Association (PGA) loodi 1916. aastal ja algselt toimusid nende võistlused ainult talveperioodil. Kuid aastaks 1944 oli turniir laienenud juba kogu aastale ja koosnes kahekümne kahest jõuproovist. 

1921. aastal seadis R&A piirangud golfipalli suurusele ja kaalule, mis tekitas kolmekümneks aastaks lõhe Euroopas mängitava golfi ja USGA poolt reguleeritava ameerika golfi vahele. Suurem osa erimeelsusi lahendati 1951. aastal, kui mõlemad pooled leppisid ühiste reeglitega. Golfipalli küsimust ei otsustatud aga ära enne aastat 1988! Tänasel päeval reguleerivad golfi kogu maailmas R&A ja USGA ühiselt. Iga nelja aasta järel toimub nende tippkohtumine, kus nad lepivad kokku muudatustes, mida on vaja teha kinnitatud ametlikes golfi reeglites. 

1927. aastal, kui lõhe oli kiiresti süvenemas, alustati Ryderi Karika võistlustega. Esialgu esindasid Euroopat ainult Suurbritannia ja Iirimaa sportlased. Ameeriklased oma andekate inimeste üliküllusega võitsid kõik kohtumised 1935-1985, erandiks aasta 1957. Alles aastast 1979 on ka teistest Euroopa maadest pärit sportlastel lubatud osaleda Ryderi Karikavõistluste Euroopa võistkonnas ja sellega on Ryder muutunud tõeliselt esinduslikuks võistluseks. 

Sõja-eelse perioodi suurim mängija oli võib-olla Ameerikas sündinud Bobby Jones. Tema paljude saavutuste hulgas oli tõeline Suur Slämm; ta võitis USA ja Suurbritannia lahtised meistrivõistlused 1931. aastal. Säravad olid ka Sir Henry Cotton, kes aastal 1936 võitis juba kolmandad Suurbritannia lahtised meistrivõistlused järjest ja Walter Hagen, kes võitis samad võistlused neli korda järjest. Hagen oli tuntud oma toretseva käitumise poolest, mille juurde käis nii riiete vahetamiseks Rolls Royce üürimine kui Briti karikavõistluste rahalise auhinna oma caddie-le andmine. 

Tolle aja andekaimad naisgolfimängijad olid Joyce Wethered kes 1924. aastal võitis viiendat korda järjest briti naiste meistrivõistlused ja Glenna Collett Vare, kes 1935. aastal võitis kuuendat korda USA naisamatööride meistrivõistlused. 

Aastal 1933 avati Augusta golfiklubi. 1934. aastal peeti seal USA meistrivõistlused, võitjaks tuli Horton Smith. Gary Player Lõuna-Aafrika Vabariigist lõpetas oma võiduga 1961. aastal ameeriklaste monopoli neil võistlustel. Alates 1980-ndatest aastatest on mitmel korral võitjaks tulnud britid. 

Kui 1939. aastal puhkes teine maailmasõda, katkesid Suurbritannias enamik võistlusi. Sõjaministeerium suunas kõik kummi- ja metallivarud sõjatööstusesse ja kutsus sõdimisealised mehed teenistusse. Sama toimus Ameerikas 1942. aastal, kui USA sõtta astus. 

Elavate mälestuste aeg 

1951. aastal loodi naiste profigolfi uus organisatsioon The Ladies PGA (aastast 1988 on sellel ka Euroopas analoog ), mis asendas senise liidu Women's Professional Golf Association. Esimesed naiste lahtised meistrivõistlused peeti 1946. aastal, kui võitjaks tuli Patty Berg. 

Kõnesoleva perioodi suurim naisgolfimängija oli tõenäoliselt Mildred 'Babe' Didrikson Zaharias. Ta võitis USA naisamatööride võistlused 1946. aastal, Suurbritannia naisamatööride meistrivõistlused 1947. aastal ja USA naiste lahtised meistrivõistlused aastatel 1948, 1950 ja 1954. Tema kuulsuse jäädvustamiseks oleks piisanud juba neist võitudest. Tegelikult hakkas ta aga golfiga tegelema alles pärast oma kergejõustikukarjääri lõppu. Enne seda oli ta võitnud olümpiamängudel kolm kuldmedalit ja püstitanud mitmeid maailmarekordeid. 

Pärast sõda eelistas enamik proffe, erandiks suur Ben Hogan võistelda ainult Ameerikas, sest sealsed rahalised auhinnad olid üpris kopsakad. Tunnistades seda tõsiasja, suurendas R&A võidurahasid ka Suurbritannia lahtistel meistrivõistlustel, tänu millele tulid mitmed tipp-mängijad Euroopasse tagasi. 

1960-ndad aastad tõid endaga kaasa nn. Kaasaegse Triumviraadi: Arnold Palmer, Jack Nicklaus and Gary Player . Nad olid mängu tipus kuni 1970-ndate aastateni, võites kõik maailma suurimad võistlused ja võisteldes mainekatel rahvusvahelistel võistlustel. Näiteks Nicklaus võib olla uhke oma rekordi üle, mida keegi pole senini ületanud – ta võitis neli korda USA lahtised meistrivõistlused, kuus korda USA meistrivõistlused ja viis korda USA PGA meistrivõistlused. 

Samal ajal kui ennesõjaaegset perioodi võib pidada naiste vabastamise ajajärguks nii ühiskonnaelus kui golfis, algasid 1960-ndad võitlusega rassilise vihavaenu vastu. 1961. aastal kustutas PGA oma põhikirjast põhimõtte, et golf on ainult valgetele. 1975. aastal oli Charlie Sifford esimene mustanahaline golfimängija, kes osales PGA võistlustel ja Lee Elder esimene, kes tuli meistrivõistlustel kümne parima hulka. Kuid isegi veel 1990. aastal, kui PGA viis sisse põhjalikumaid muudatusi, et lõplikult peatada rassiline diskrimineerimine, jäid paljud klubid, eriti väärib mainimist Cypress Point, turniirist kõrvale. Ehk on nüüdseks paljude suhtumist muutnud klubi 'Tiger Woods' silmapaistev võit 1997. aasta USA meistrivõistlustel. 

Kuulsaima golfilöögi, mida on kunagi tehtud, lõi 1971. aastal Kuu pinnal Alan Shephard, pealtvaatajateks miljonid Maa elanikud. Kas nüüdsest ongi golf esimene kosmosespordiala? Kepp, mida ta kasutas, on väljas USA golfiliidu muuseumis. 

1970. aastatel troonisid maailma golfi tipus ameeriklased ja Gary Player Lõuna-Aafrika Vabariigist. Alles siis, kui Severiano Ballesteros võitis Suurbritannia lahtised meistrivõistlused 1979. aastal ja USA meistrivõistlused 1980. aastal, liikus pendel tagasi eurooplaste võidukuse perioodi. Sandy Lyle, Nick Faldo ja Colin Montgomerie taastasid Suurbritannia konkurentsivõimelisuse maailma golfis. 

Individuavõistlejate edu saatis meeskondlik edu kui eurooplased, kapteniks Tony Jacklin, võitsid Ryderi karikavõistlused 1985. aastal – lõpetades nii kakskümmend kaheksa aastat kestnud USA domineerimise. Solheimi Karikavõistlused, naiste variant Ryderi Karikavõistlustest, kutsuti ellu 1990.aastal. 1991-ks aastaks olid eurooplased vallutanud Sony maailma (golfimängijate) edetabeli Ian Woosnamiga tipus.

 

Related News: