Pilt:timeoutsydney.com.au

Vahel meeldib inimestele teisi inimesi lahterdada. Näiteks võib öelda, et osa on kohvi-, osa teeinimesed.

Või jalgratta- ja autoinimesed. Nii on olemas ka jõulu- ja aastavahetuseinimesed. Viimati nimetatud gruppi kuulujatel on aasta kõige tähtsama peo mitmekordseks pidamiseks mitu võimalust. 

Üks variant on vahetult pärast uue aasta saabumist lennukisse istuda ja lääne poole sõitma hakata. Ajavöönditega mängides on teatud kohtades maailmas sellisel moel võimalik ajast ette lennata ja järgmises peatuspunktis uuesti aasta algust tähistada. Teiseks võimaluseks on pärast traditsioonilist aastavahetust kodumaal minna jaanuaris-veebruaris (sõltuvalt aastast) Aasiasse ja võtta seal uus aasta vastu hiina moodi ehk kuukalendri järgi.

Kohaks ei pea olema ilmtingimata Hiina, sest iidseid traditsioone järgitakse ka Malaisias, Singapuris, Taiwanis, Indias, Hongkongis ehk kõikjal, kus on koos suuremad hiinlaste kogukonnad.

Legendi järgi elas mägedes hiiglaslik lõvi peaga inimsööja elukas Nián, kes terroriseeris iga talve lõpus üht iidse Hiina külakest – kui muu toit hakkas otsa saama, tuli ta sealt endale ohvrit välja valima. Kui aga ükskord astus elukale vastu mees praginal põleva bambuse ja punase riidega, siis sai selgeks, et just neid asju koletis kardabki. Sest ajast alates kasutataksegi aastavahetuse tähistamiseks punaseid dekoratsioone ja ilutulestikku.

Arvatakse, et uue aasta ehk kevadfestivali tähistamine sai alguse umbes 4100 aastat tagasi, Xia dünastia ajal. Kui 1949. aastal Hiina Rahvavabariik asutati, taunisid uued juhid igasuguseid traditsiooniliste pidustustega seotud kombeid. Pahaks pandi nii iidse Hiina kalendri kasutamist, tuleviku ennustamist kui ka halva õnne eemalepeletamist tulevärgiga. Kultuurirevolutsiooni ajal muutus olukord veelgi halvemaks, aga õnneks on asjad viimastel aastatel paremuse poole läinud ja uut aastat saab ka Hiinas vanade traditsioonide kohaselt vastu võtta.

Ettevalmistused 15 päeva kestvateks pidustusteks algavad tavaliselt kuu aega varem, sest nii tähtsa sündmuse puhul ei taheta midagi juhuse hooleks jätta. Enne uue aasta saabumist tehakse kodudes tavaliselt suurpuhastus. Usutakse, et nii saadakse majast välja eelmise aasta halb õnn ja tehakse ruumi uue aasta heale õnnele.

Koristustööd peavad aga uue aasta alguseks olema lõpetatud, et äsja saabunud õnne kogemata välja ei visataks. Ruumid dekoreeritakse hea sõnumiga plakatite ja paberist väljalõigatud märkidega ning lilledega. Viimased sümboliseerivad kevade peatset saabumist ja kõige uue algust. Kaunistuseks kasutatakse ka tervise võrdkujudeks olevaid laimipuid.

Vana-aastaõhtul kogunevad perekonnad piinliku täpsusega ettevalmistatud ühiseks söömaajaks, mis võib koosneda kuni kaheksast-üheksast käigust. Toiduained, millest enamik laual olevaid sööke on tehtud, peaksid sümboliseerima armastust, tervist, jõukust ning muud positiivset.

Näiteks apelsinid oma keraja kujuga esindavad terviklikkust ja lõpetatust. Pikad nuudlid aga peaksid edasi andma pika elu mõtet. Kana serveeritakse koos pea ja jalgadega, et saabuval aastal oleks konkreetne algus ja lõpp. Kindlasti on laual ka tervelt küpsetatud kala ning soovitatavalt peaks see asetsema kesksel kohal, muidu võib õnn uuel aastal käest libiseda. Osa kalast jäetakse aga järgmiseks päevaks, et tulevalgi aastal jõukust jätkuks.

Lastele antakse traditsiooniliselt väiksed punased ümbrikud (hong bao mandarini või lai see kantoni keeles) rahaga, mis peaks sümboliseerima jõukust ja tervist saabuvaks aastaks. Ümbrikke ei tohi avada enne, kui nende kinkija on lahkunud.

Pühadeperioodi igal päeval on oma tähendus

Uue aasta esimesel hommikul avaldatakse austust vanematele inimestele, käiakse templites ja külastatakse lähemaid sõpru ning sugulasi. Teisel päeval lähevad abielus naised külla oma vanematele. Mõnede arvates on see ka kõikide koerte sünnipäev ja sel päeval suhtutakse neisse erilise tähelepanuga.

Kolmas ja neljas päev on selleks, et mehed saaksid avaldada austust oma naise vanematele. Viiendal päeval peaks olema igaüks omas kodus, sest vastasel korral võib õnnetusi juhtuda. See on ka parim päev oma äri taasavamiseks. Kuuendal päeval võib jälle teistele külla minna.

Seitsmendal päeval tehakse jooki seitsmest erinevast köögiviljast, süüakse nuudleid pikaealisuse ja toorest kala edukuse saavutamiseks. Kaheksandal päeval peaks puhkuselt tagasi pöörduma ja jälle tööle asuma.

Ja nii edasi, kuni viieteistkümnenda päeva õhtul toimub suur laternate festival, millega kaasneb võimaluse korral ka ilutulestik.

Keelud ja tabud

Uue aasta esimesel päeval on ka mitmeid keelde ja tabusid. Pead pestes võid oma hea õnne maha pesta, nuga või kääre kasutades võid oma hea õnne ära lõigata. Raha laenates tabab sind järgneval aastal halb rahaõnn, põrandat pühkides pühid ka oma hea õnne uksest välja. Kui teed lõunauinaku, oled terve aasta laisk ning hommikul riisiputru süües ei saa sa kunagi rikkaks, kuna vanasti sõid riisiputru hommikusöögiks ainult vaesed.

Musta värvi riietuse kandmine pidustuste ajal on taunitav, kuna see sümboliseerib surma. Soovitatavad on punased rõivad, sest need peletavad eemale kurje vaime ning on ühtlasi rõõmu ja õnne sümboliks.

Allikas: Reisiajakiri Estraveller detsember 2008-jaanuar 2009