mis järgmise aasta alguses poelettidele jõudes võiks osutuda tõsiseks rünnakuks mobiiltelefonitööstuse vastu, esitades väljakutse nii operaatoritele kui ka valmistajatele.
Mitmed telefoni majasiseses testimises osalevad inimesed kinnitavad, et Google tõepoolest arendab Android telefonidele nii uut riist- kui tarkvara ning leiutab mooduseid, kuidas toodet klientideni teistmoodi tuua. Ehkki detaile julgetakse jagada vaid näpuotsaga, võib nende põhjal juba teatud pildi maalida.
Siiani on Google piirdunud vaid tarkvara valmistamisega partnerite toodetud ja turustatud mobiiltelefonidele, mille arv turgudel küündib juba üle poole tosina. Kõneallolev mudel saab aga olema eriline, kuna koostöös Taiwani päritolu firmaga HTC valmiv Nexus One-nimeline mobiil on nii sees- kui välispidiselt disainitud internetigigandi poolt.
Eelmise nädalavahetuse WSJ spekuleerib, et erinevalt traditsioonilisest partnerlusleppest tootja ja operaatori vahel, mille tulemusel viimased telefonide hindasid mitmeaastase kohustusliku liitumislepingu arvelt subsideerivad, kavatseb Google oma esiktelefoniga sukelduda mobiiliärisse üksinda ning võimaldada tarbijatel ise hiljem sobiv teenusepakkuja valida. Tegemist on potentsiaalselt riskantse strateegiaga, kuna lukustamata mobiil tähendab harilikult ka sadu dollareid kõrgemat hinda. Heaks näiteks on kas või iPhone, mille eest tasub tavaklient USA-s 199 dollarit, kuid analüütikute sõnul läheb edasimüüjale tegelikult maksma 550 dollarit. Väljaspool Ühendriike on inimestel telefoni ja kõnepaketi valikul rohkem vabadust, mis annab strateegia õnnestumisele parema šansi.
Kuna lihtsa kõneteenuse kõrval on viimastel aastatel järjest suuremat rolli hakanud mängima lisateenused (internet, muusika, videod, kaardid, andmevahetus), hoiavad operaatorid sellest tuluallikast kiivalt kinni, dikteerides tingimusi teenustes, mida telefoni valmistaja sooviks tegelikult ise pakkuda.
Google’i iseseisvus annab ettevõttele paindlikkuse jagada tarbijatele tarkvara ning teenuseid oma nägemuse järgi, kuid teisalt riskeeritakse suurema sõnaõiguse ja kontrollimise sooviga kaotada Android partnerite usaldust, keda Google on viimane aasta opsüsteemi populariseerimiseks tagant utsitanud (näiteks tootjad Samsung, Motorola ning operaatorid Verizon, Sprint ja T-Mobile). Pikka aega on Google üritatud selgeks teha, et nad pole telefoni tootmisest huvitatud ning ühtäkki plaanitakse kliente oma telefoniga üle võtma hakata.
Seni pole aga ükski Android-põhine telefon suutnud vastu seista iPhone’i müügiedule ning analüütikute sõnul võiks internetifirma isiklikum lähenemine aidata luua Apple’le tõsisemaltvõetavama konkurendi, mis tõstaks paralleelselt seadme atraktiivsust ka rakenduste loojate silmis.
Apple’ga konkureerib Google mitmetes erinevates valdkondades, olgu selleks veebilehitseja, muusika ning video jagamine või peagi ka arvuti operatsioonisüsteem, kuid üks tulisemaid heitlusi tõotab kujuneda mobiiltelefonide vallas. The New York Times’i artiklis nenditakse, et Google on viimastel nädalatel avalikustanud Androidi jooksutavatele nutifonidele mitmeid eesrindlikke teenuseid. Nende hulka mahub navigeerimisjuhiseid jagav rakendus, mille kasutamiseks ei pea sentigi maksma. Võrdväärsete omadustega TomTom programmijupi saab aga iPhone’le osta 99 dollari eest.
Nutifonid on viimaste aastate tormilise arengu toel kasvanud üheks suurimaks tehnoloogiliseks sõjatandriks, ent sellele vaatamata hõivab segment hetkel kõigest 16% kogu globaalsest käsiseadmete müügist. Deutsche Bank usub, et aastaks 2012 on nutifonide penetratsioon kasvanud 45%-ni ning põhjus, miks tootjad sellesse klassi üha rohkem panustavad, peitub keskmisest kõrgemas hinnas ning rasvasemates marginaalides.
Kas Google’i telefonist saab iPhone’i järjekordne sabassörkija või õnnestub internetigigandil oma sihikindlusega tõepoolest defineerida ümber tootja ning operaatori praegune koostöövorm, näitab aeg. Selge on see, et ülerahvastatud turg tähendab jõulisemat hinnasõda ning operaatorist loobumine võib vägagi riskantseks otsuseks osutuda. Ehedaks näiteks on mobiiltelefonitööstuse lipulaev Nokia, kes 38%-lise globaalse turuosaga domineerib Euroopat, Aasiat ja Ladina-Ameerikat, ent peab leppima häbistava 7%-ga äriliselt väga olulises regioonis, Põhja-Ameerikas. Paljuski langeb süü ebaahvatlevale tooteportfellile, kuid ameeriklaste armastust Soome ettevõtte vastu jahutab ka konkurentidest kordades kõrgem hinnatase, mis aga tuleneb Nokia soovimatusest sideteenuste pakkujate reeglite järgi mängida.