4. juuni 2009

Inimeste hoolimatus muudab suhkruhaiguse tavalisest ohtlikumaks

diabeet

Pilt:Internet

Seoses suhkruhaiguse kiire leviku ja sellest tulenevate tüsistuste kasvuga kutsub Eesti Diabeediliit inimesi üles regulaarselt mõõtma oma veresuhkru taset.

Diabeetikud peaksid veresuhkru taset kontrollima vähemalt kaks korda päevas – enne ja pärast sööki. Kel veel haigust diagnoositud pole, on haiguse varajaseks märkamiseks soovitav mõõtmisi teha vähemalt kord poolaastas. 

Eesti Diabeediliidu presidendi Ulvi Tammeri sõnul oli 2008. aastal Eestis ligi 45 000 diabeetikust ravipatsienti, kuid tegelikult võib haigestunute arv olla hinnanguliselt 70 000- 80 000. Kuna paljud ei ole teadlikud haiguse sümptomitest või enda riskirühmas olemisest, on Tammeri sõnul ülioluline, et inimesed tunneksid huvi, mis haigus diabeet on ja kuidas saaks igaüks seda ennetada. „Sisuliselt võib diabeet tabada meid kõiki, sest elame heaoluühiskonnas, milles süüakse üha paremini, sporditakse vähem ja stress murrab nii kodus kui tööl“, ütles Tammer. 

Inimesed, kellel pole suhkruhaigust diagnoositud, soovitab Diabeediliidu president vähemalt korra poole aasta tagant mõõta veresuhkru taset. Diabeedi riskirühma kuulujail soovitab Ulvi Tammer teha glükoosi tolerantsustesti, mis tuvastab haigestumise varases staadiumis. Diabeedi riskigruppi kuuluvad Tammeri hinnangul eelkõige ülekaalulised üle 45-aastased inimesed ning inimesed, kelle suguvõsas on ka varem diabeeti esinenud. Viimastel on risk diabeeti haigestuda koguni 50%. Ennast kontrollima peaksid ka kindlasti naised, kelle laste sünnikaal on olnud üle 4 kg. 

Juba väljakujunenud diabeediga inimestele paneb Ulvi Tammer südamele, et oluline on jälgida veresuhkru taset organismis vähemalt kaks kuni kuus korda päevas – enne ja kaks tundi pärast sööki. Sageli mõõdetakse veresuhkrut ainult hommikuti, kuid need andmed on ühekülgsed ja ei anna ravi määramiseks terviklikku pilti. 

Ka toonitab Ulvi Tammer, et sageli suhtutakse arsti soovitustesse või oma haiguse sümptomitesse kergekäeliselt. “Diabeetikud ei teadvusta, et kuigi tal veel ei ole suuri tüsistusi, on see ühel päeval paratamatus ning enamasti on tema enda võimuses seda aega võimalikult kaugele lükata,“ rõhutab Tammer. 

Hoolimata arsti juhistest otsustab oma elu kvaliteedi üle Tammeri sõnul siiski diabeetik ise. “Arst võib määrata parima võimaliku ravi, kuid ta ei saa tulla lugema patsiendi suutäisi või suruda talle kõndimiseks keppe pihku, seda peab ikka igaüks ise tegema“, ütles Ulvi Tammer.

Related News: