By: Jaanus Rahumägi

17. aprill 2011

Jaanus Rahumägi: perekeskne Eesti mees

Pilt: Internet

Täna on eesti mehe üheks peamiseks probleemiks sotsiaalne kaugenemine looduslikust reaalsusest ja lähenemine virtuaalsele mehelikkuse kliśeele.

Olla "mees" eeldab tänapäeval näilisuse kunsti head valdamist. Et nii on läinud, peab süüdistama ka vastassugupoolt, naisi, kes on kutsunud muutused ühiskonnas esile oma moonutatud naiselikkusega, mis erineb oluliselt sellest mudelist, mille järgi on inimkond end sajandite jooksul miljonilistest füüsilistest kaotustest taastanud.

Iga noor kodanik, kes otsustab omandada elukutse, võtab vabatahtlikult kanda sotsiaalse rolli, mis nende arvates iseloomustab kõige paremini nende isikuomadusi ja aitab kõige edukamalt elus läbi lüüa. Kui tehakse vale otsus ja mees (kodanik) sellesse valemisse ei sobi, toimub kujundlikult ”enesevägistamine”. Soov olla teistega sarnane ületab looduslikud eeldused. See tappev, enesehävituslik konstruktsioon on tervisele kahjulik ja võrreldes arenenud riikidega lühendab meie meeste eluiga. Mina nimetaksin seda ka vaimseks katkuks, vaktsiin selle vastu saab olla ainult traditsiooniline perekond, mis toetab ja kosutab rasketel hetkedel. Ainult perekond, sest keegi teine ei toeta meest kunagi siiralt ja omapoolse kasu eesmärgita. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada sisemine tasakaal.

Olles vist teinud elus kõike, alates alfa-isase-macho maailmast ja naise allutamisest isase tahtmisele, lõpetades südamliku ja kindla keskonna pakkumisega naisele ja lastele, usun siiralt konvensionaalsesse ühiskonna e. perekonna korraldusse ja vastastikkusesse austusesse. Ilma selleta ei ole täisväärtuslik elu võimalik. Vaimne tasakaal ja kodusest keskkonnast ning lapsepõlvest pärit enesekindlus ühtpidi säästab ja teisalt aitab meid elus edasi. Vaimusäästlikul "reźiimil" erakuks või veidrikuks muutumata konkurentsivõimeliseks jääda ning tunda rahulolu endast, perekonnast ja sõpradest on eesmärk, mille nimel tasub pingutada.

Eesti mehe peamine vaenlane on tema madal enesehinnang. Mehe enesehinnang saab tõusta vaid naise abil, sest tedremäng käib nende tunnustuse nimel. Üksteise võimete austamine ja nendest rõõmu tundmine vähendab pingeid. Enese teistega võrdlemine ja mõtetu edetabelites võistlemine on enesehävituslik. Kui muu tervisesport teeb tugevamaks, siis sotsiaalne jõukatsumine tapab, kõik tahavad mängida ainult kõrgliigas. Kõik naised ei taha elada koos tippkorvpalluri või jalgpalluri või kuulitõukajaga. Enamikele naistele on tähtsam, et mees hoolib perekonnast, käib tööl ja kasvatab lapsi.