22. aprill 2009

Kestab Euroopa immuniseerimise nädal

vaktsineerimine

Pilt:Internet

20. – 24. aprillini tähistatakse Euroopa Immuniseerimise Nädalat, mille juhtmõtteks on nakkushaiguste vältimine, laste kaitsmine ja ohustatud inimeste immuniseerimine.

Nädala üldisemaks eesmärgiks on tõsta avalikkuse ja eeskätt lastevanemate vaktsineerimise alast teadlikkust ning seeläbi suurendada laste vaktsineerimisega hõlmatust. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni maades on laste vaktsineerimine kulgenud viimase paarikümne aasta jooksul üsna edukalt. Just tänu laialdasele laste vaktsineerimisele kuulutati juunis 2002 Euroopa poliomüeliidi (lastehalvatus) vabaks maailmaosaks ning leetritesse haigestumine on regioonis vähenenud 90 protsenti. 

Immuniseerimise edusammud on aga teisalt viinud selleni, et paljud lapsevanemad ja tervishoiutöötajad ei ole mitmete ohtlike nakkushaigustega enam kokku puutunud ega oska neid karta. Eduka immuniseerimise ja  vaktsineerimiste heade tulemuste taustal on hakanud lapsevanemad kõrvale hoidma oma laste korrapärasest vaktsineerimisest.

Jättes osad lapsed vaktsineerimata, koguneb aastate jooksul suur hulk nakkustele vastuvõtlikke inimesi ja sel juhul piisab haigustekitajate juhuslikust sattumisest nende hulka, kui vallanduvad ohtlikud puhangud ja epideemiad, sest vaatamata nakkushaiguste olulisele vähenemisele, ei ole haigustekitajad (bakterid ja viirused) meie elukeskkonnast kadunud. 

Laste immuniseerimine 

Nakkushaiguste vastase immuniseerimise jälgimise aluseks riigis on kuni 2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatus immuniseerimiskavas olevate nakkushaiguste vastu. Nakkushaiguste epideemilise leviku vältimise indikaatori ehk laste kriitilise immuniseerimisega hõlmatuse protsendi on kehtestanud WHO ja selleks on 95% difteeria, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste, B-viirushepatiidi ja haemophilus influenzae b- nakkuse ning 90% läkaköha vastase immuniseerimise korral. 

Tervisekaitseinspektsioon viis 2008. aastal läbi küsitluse kuni seitsme aasta vanuste laste vanemate hulgas, et saada ülevaadet lastevanemate teadlikkusest immuniseerimise osas. Küsitluse tulemustest selgus, et enamik lastevanematest on laste vaktsineerimisega nõus (93%), teavet vaktsineerimiste kohta saavad vanemad peamiselt perearstidelt (76%) ja seda teavet enamasti ka usaldati (76%).

Vaktsineerimise vajalikkuses on veendunud 84% küsitlusele vastanud lapsevanematest, ja suurem osa vastanutest oli rahul või väga rahul ka vaktsineerimise korraldusliku poolega (86%). 1/3 vastanutest tunnistas, et on tundnud muret vaktsineerimise ohutuse pärast (34%), samas tunnistas suurem osa, et vaktsineerimine on oluline nakkushaiguste leviku tõkestaja terves ühiskonnas.

Selle kinnituseks on 34% lastevanematest lasknud vaktsineerida oma lapsi ka teiste, immuniseerimiskavast väljaspool olevate nakkushaiguste vastu nagu näiteks gripp, A-viirushepatiit või puukentsefaliit. 

Related News: