By: mees.eu

3. september 2013

Kuidas oma mälule halba teha?

mälu

Pilt:scrapgroup.us

Mälu on inimbioloogia imetlusväärne omadus – see on inimkonna eluviisi ja ellujäämise jaoks hädavajalik aga ühtlasi nii keeruline nähtus, et sellest pole tänaseni päriselt aru saadud.

Info salvestamine ja esilekutsumine füsioloogilise protsessi abil on ebatäiuslik lahendus ning seda ähvardavad teatavad kahjulikud jõud (ehk mälutapjad). Need jõud võivad olla sisemised või välised ja võivad mõjutada kõiki mälu liike: sensoorne mälu, lühimälu ja pikaajaline mälu.

Järgnevalt tutvustame vaid mõnda mälutapjat, millest tuleks hoiduda, kui tahad hoida oma aju parimas töökorras.

Suitsetamine

Enamik inimesi ei tea, et sigarettide suitsetamine kahjustab mälu. Mitmed uuringud on näidanud, et eriti just keskealistel ja eakatel suitsetajatel jääb nii mälu kui üldine tunnetusvõime mittesuitsetajatega võrreldes nõrgemaks. Kuigi suitsetaja elustiilis võib olla ka teisi mõtlemisvõimet mõjutavaid tegureid, näiteks vähene kehaline aktiivsus, näivad argumendid suitsetamise vastu küllaltki veenvad. Kõige tähtsam: jäta maha! Ja hoia eemale ka marihuaanast (vähemalt kui hindad oma lühimälu).

Võid nüüd mõelda: "Aga kas nikotiin tegelikult ei parandanud mälu?" On tõsi, et nikotiini vahetu mõju tagajärjel teatud lühimälu osad tõepoolest paranevad (kuigi vaid ajutiselt), aga pikaajaline suitsetamine põhjustab sellegipoolest vaimset allakäiku.

Väärtoitumine

Sarnaselt kõigi keerukate mootoritega vajab su aju kütust, täpsemalt glükoosi. Kui sul napib kütust, napib ka ajul võimsust Samas ei ole see enamikule inimestele üllatuseks. Me kõik oleme ülemäärase väsimuse või nälja korral tundnud, et pea on paks või udune. Ent kui üldine väärtoitumine kõrvale jätta, ähvardab märksa tõsisem haigus – Korsakovi sündroom – tiamiini (vitamiini B1) puuduse all kannatavaid inimesi. Korsakovi sündroomi sagedasemateks põhjusteks on krooniline alkoholism ja väärtoitumine ning see võib põhjustada rasket retrograadset või anterograadset amneesiat, millega kaasneb konfabuleerimine (mälulünkade asendamine väljamõeldud mälestustega).

Herpes

Herpes on vaid üks paljudest haigusseisunditest, mis võib mälu tõeliselt kahjustada (nende hulka kuuluvad ka Alzheimeri tõbi, rabandus ja depressioon). Kuigi enamasti ei unusta sa herpese tagajärjel oma kolleegi nime või seda, kuhu võtmed jäid, võib selle viiruse raskem vorm põhjustada raskekujulist mälukaotust, mis tihti tekib esimese hoiatava märgina enne paljusid teisi ränki sümptomeid. Herpesentsefaliit on ajupõletik ning see on üks raskemaid inimese kesknärvisüsteemi nakkushaigusi. Õnneks on see üsna haruldane tõbi, mis tekib vaid juhul, kui herpesviirus leiab näonärvide kaudu tee inimese ajju.

Purjujoomine

Ülikooliaegne liigne lõbutsemine võib sulle kätte maksta mitmel moel – muu hulgas ka mälu hävitades. Pole mingi saladus, et üks õhtune jooming põhjustab ägedat mälukaotust ehk "mälukaid", kuid regulaarne pujujoomine näib kahjustavat ka nooremate täiskasvanute igapäevamälu ning see mõju võib kõrgemas vanuses isegi süveneda. Kuigi kõigi üksikasjade mõistmiseks on vaja pikemat uuringut ja järelkontrolli, on põhimõte juba praegu üsna selge: kui jood, ära joo korraga palju.

Hüpnoos

Hüpnoosi mõju all tehtut inimesed tavaliselt ei mäleta. Nii lihtne see ongi. Selle nähtuse nimi on hüpnoosijärgne amneesia ning see tekib väidetavalt ainult neil inimestel, kes võtavad omaks mõtte, et nad unustavad kõik hüpnoosi ajal toimunud sündmused. Selle mõju on siiski vaid ajutine, sest enamikku sündmusi on võimalik meenutada pärast mõnda sisestatud märguannet. Mõnikord on hüpnoosi võimalik kasutada ka vastupidiselt mälu taastamiseks inimestel, kellel on vaja mõnda alla surutud või unustatud mälestust uuesti esile kutsuda. Sa võid pidada hüpnoosi küll silmamoonduseks, kuid juba üsna varsti võib meil olla tehnoloogia, mis suudab aju mõjutada ja sealt mälestusi välja tuua ka ilma hüpnoosita. 

Pingeline sündmus

Kogu psühhoanalüüs rajaneb ideel, et šokeerivates olukordades võtab mõistus selle mälestuse oma kontrolli alla ja peidab selle ligipääsmatutesse mälusoppidesse. Ei ole küll kahtlust, et pingelised sündmused võivad tõesti tekitada allasurutud mälestusi, aga eriti olulise tähendusega ja eriti ka õigusliku tähendusega on arusaam, et allasurutud mälestused on tõesed. Õigupoolest on mälu allasurumine praegu sedavõrd kuum vaidlusteema, et Ameerika Psühholoogiaühingu väite kohaselt ei ole võimalik allasurutud mälestust ekslikust mälestusest eristada ilma täiendavate kinnitavate andmeteta.

Ära unusta mind

Elu on ilus ja väärib mäletamist: esimene suudlus, esimene auto, esimene steik, esimene õlu ja nii edasi. Kui väldid nimetatud mälutapjaid, võid olla kindel, et ei unusta kunagi oma lemmikmälestusi. See on mõte, mida me kõik võiksime meeles pidada.