Tulevikku on võimalik investeerida mitmel erineval moel ja tihti kiputakse neid ära unustama. Kuid enne investeerimisega algust tegemist on asju, mis vaja kindlasti korda saada – antud loos vaatame ühte võimalikku spikrit, mida oma rahaasjade puhul järgida.
Neil, kes on raskel ajal töö kaotanud, peaks olema eesmärgiks uue töökoha leidmine ja jooksvate kulude minimeerimine. Töötukassas enda arvele võtmine on iseenesest mõistetav. Olukorras, kus riigis on üle 100 000 töötu, ei ole uue koha leidmine kindlasti kerge ülesanne, kuid mida aktiivsem on inimene ise, seda suurem tõenäosus on tal uue töö leidmiseks. Korrektselt vormistatud CV ja motivatsioonikirja koostamine on juba hea algus, kuna just nende põhjal tuleb potentsiaalsel tööandjal teha esmane valik, keda kutsuda intervjuule.
Kui inimesel on aga töö olemas, tuleks üle vaadata oma jooksvad sissetulekud ja väljaminekud. Headel aegadel kipuvad paljud elama üle oma võimete ning kulutama rohkem, kui töölt palka saadakse. Selle peamiseks põhjuseks on läbi aegade olnud lootus, et varsti võidakse saada töölt palgatõusu. Kõrge töötuse perioodi ajal on selliste ootuste täitumine pigem suur erand kui reegel. Seega tuleb hakkama saada olemasoleva palgaga ning valmis olla ka selleks, et töötasu võib hoopis väheneda. Selleks, et eriti rasked ajad – olgu selleks ootamatu palgalangetus, töökoha kaotus, ettenägematud suured kulutused, autoavarii või remondiarve – valutumalt üle elada, tuleks nii headel kui halbadel aegadel järgida allolevat spikrit.
Kasuta seda oma arvelduskrediidi või krediitkaardivõla äramaksmiseks. Tegu on kõrge intressimääraga võlaga, mistõttu võla äramaksmine või selle vähendamine jätab sulle koheselt rahakotti alles igakuiselt arvestava summa – justkui väike personaalne palgatõus. Näiteks 15 000 kroonine arvelduskrediit röövib intressideks 19%lise määra juures igakuiselt 237.5 krooni.... Kui lisada siia veel traditsiooniliselt kord aastas võetav summa 150 krooni (1% krediidist), suurendab see igakuist kulu veel 12.5 krooni võrra ning seega keskmiselt kaob ühes kuus 250 krooni. Ainult intressideks – raha, mida võiks kasutada ju hoopis millekski muuks. Sama lugu on krediitkaartidega, mille intressimäärad on päris kopsakad – eriti püsimaksega krediitkaardid, mis oma olemuselt pakuvad inimesele tegelikult lihtsalt teist arvelduskrediiti. Seega inimesel, kellel on 15 000 krooni arvelduskrediiti ja 15 000 krooni püsimaksega krediitkaardi peal, (muide, selliste kaartide igakuine tagasimakse on tavaliselt nii väike, et isegi ilma lisakulutusi tegemata kulub aasta(id), enne kui võlg ära saab tasutud – intressid on samal ajal pidevalt tiksumas) vähendab justkui vabatahtlikult oma igakuist netosissetulekut ca 400-500 krooni võrra!
Raha võiks olla kõrvale pandud vähemalt ca 6 kuu keskmiste kulutuste katmiseks – kuna seda raha võib vaja minna ootamatult, siis tuleks seda hoida kohas, kus seda kiiresti kätte saab – näiteks ühekuulised pangahoiused. Et vältida kiusatust kõrvalepandud raha niisama ära kulutada, on soovitav seda koguda kas eraldi pangaarvele või üldse teise panka.
Jätka kindlasti regulaarseid pensionifondi makseid – kui inimene ise ei kogu endale pensioniraha, kes siis seda veel peaks tegema?
Kui sul on pere, keda üleval pead, siis tee omale elu- ja kahjukindlustus. Õnnetused võivad tulla ootamatult.
siis kasuta majanduslanguse poolt tekitatud odavaid hindu kinnisvara-, tööjõu- ja jaekaubanduse turul, et rahuldada oma pikaajalisi vajadusi. Tegu on võimalusega tavapärasest oluliselt odavamalt osta endale maja/korter/auto (kui sa usud, et su pikaajalised sissetulekud need kulutused suudavad ära katta. Üle oma võimete kindlasti elada ei tohiks), tee oma majas/korteris remonti (paljud ehitusmaterjalid on majanduslanguse ajal ca 50% odavamad, kaasa arvatud ehitajate palgakulud), osta endale pikalt juba väljavahetamist ootava auto, diivani, külmkapi, televiisori või pesumasina asemele uus, kuna ka nende hinnad on majanduslanguse ja madalama nõudluse perioodil ca 50% odavamad.
sissemakstud raha kasvab su eluea jooksul inflatsioonist kiiremini ning kasvatab aja jooksul su raha ostujõudu. Kuna riik maksab III samba summade pealt tulumaksu (täna on see 21%) tagasi, on tegu väga atraktiivse pikaajalise investeerimistootega, kuna justkui koheselt antakse paarikümne protsendiline tootlus ette ära. Riik tagastab tulumaksu kuni 15% pealt inimese aastasest brutosissetulekust. Raha saad kasutama hakata pärast 55. eluaasta täitumist.
– näiteks 6 kuu rahavaru on juba kogutud –, siisinvesteeri ülejääv vaba raha pikaajaliselt aktsiaturgudele. Võimaluse korral tee seda regulaarselt, mitte ainult korra aastas. Hoolitse selle eest, et su aktsiaportfell oleks hajutatud, ära osta ainult ühe ettevõtte aktsiaid! Hajutatusele aitab kaasa näiteks laiapõhjaliste aktsiafondide ostmine – LHV pakub võimalust regulaarsete sissemaksetega osta LHV Maailma Aktsiad Fondi (hajutatud nii aktsiate kui ka regioonide lõikes), LHV Pärsia Lahe Fondi (hajutatud aktsiate lõikes Pärsia lahe regioonis), LHV Tõusva Euroopa Alfa Fondi (hajutatud aktsiate lõikes Ida-Euroopa regioonis). Miinimumsummaks on 10 eurot ehk 156.5 krooni, mis peaks olema kõigile regulaarset sissetulekut saavatele inimestele jõukohane.
aastate jooksul on kogunenud märkimisväärsed reservid või hiljuti on saadud suur summa raha korteri või maja müügist, pärandusest vms, siis võta ühendust portfellihalduriga, kes hoolitseb oma professionaalsete teadmiste ja kogemustega sinu raha eest parimal moel. LHV pakub portfellihalduse teenust alates 500 000 kroonisest summast.
oma abikaasa/elukaaslasega, õdede/vendadega, sõprade/sõbrannadega - seda on võimalik teha ka üle oma võimete elamiseta.