Eriti ilmne on külmkapi hädavajalikkus sellistes peredes, kus ollakse harjunud kogu nädala toidukraam korraga koju tooma.
Millest tuleks lähtuda uue külmkapi valikul? Kui vanasti peeti oluliseks vaid seda, et külmkapp suudaks toiduaineid jahedas hoida, siis kaasaegne tarbija oskab lisaks tehnilistele näitajale pöörata tähelepanu ka disainile. Tõepoolest, lisaks praktilisele poolele on külmkapp ka oluline kodukujunduselement, mis peab ümbritseva ruumiga harmoneeruma. Üheks võimaluseks on kasutada sisseehitatud ehk integreeritud külmkappi. Sellisel juhul peidetakse külmik kapiuste taha. Poolintegreeritud variandi puhul ehitatakse kapile ümber karkass, täielikult sisseehitatud külmkapi puhul kaetakse külmkapi fassaad kattematerjaliga.
Enne kauplusse suundumist tuleks kaaluda läbi mõned peamised küsimused, millest külmkapi valikul lähtuda.
See sõltub nii pereliikmete arvust kui ka sellest, kui suurtes kogustes on teil tavaliselt kombeks toiduaineid kappi varuda. Kui olete harjunud igal õhtul poest läbi minema, vajate arvatavasti pisut väiksemat külmikut kui perekond, kes suundub nädalavahetusel kaubanduskeskusesse või turule suurema kaubakoorma järele. 4-liikmelisele perekonnale peaks piisama 193 l mahutavusega jahekapist ja 92 l mahutavusega sügavkülmikust.
Valikuvõimalusi on mitmeid: sügavkülmik, jahekapp, sügavkambriga külmik, kahekambriline külmik. Sügavkülmikud, kus saab pikemat aega säilitada näiteks suuremat kogust liha või aiasaadusi, võivad olla nii pealt kui ka eest avatavad. Jahekapil puudub sügavkülmakamber ning see on mõeldud igapäevaste, kiiremaks tarvitamiseks mõeldud toiduainete säilitamiseks. Eesti peredes eelistatakse üldjuhul kahekambrilisi külmkappe. Kahekambrilisi külmikuid on kahte tüüpi, kusjuures erinevus seisneb kambrite paigutuses ja suuruses. Kapi ülaosas paikneva suhteliselt väikese sügavkülmaosaga kappe nimetatakse jänki-tüüpi kappideks, jahekambrist allpool asuva ning üsna mahuka sügavkülmaosaga kappe aga kombi-tüüpi külmikuteks.
Kahe kompressoriga kapi puhul on kapi esipaneelil kaks termostaati, millest üks reguleerib temperatuuri jahekapis, teine sügavkülmas. Kahe kompressoriga kapid on ühe kompressoriga mudelitest suuremad ja kallimad, kuid nende eeliseks on see, et sügavkülmaosa sulatamiseks pole tarvis tervet kappi vooluvõrgust eemaldada, piisab sellest, kui keerata sügavkülmiku termostaat nulli.
Ehkki traktori moodi mürisevate külmikute ajajärk on õnneks seljataga, tasub mürataseme järgi kaupluses siiski pärida, sest igasugused lisahelid häirivad rahulikku elurütmi ning võivad tervisele halvasti mõjuda. Kui 40 dB müratasemega külmik jääb köögis praktiliselt märkamatuks, siis 60 dB helitugevusega külmkapp võib pikapeale hakata närve sööma.
Külmkapi säästlikust näitab energiakulu klass, mida tähistatatakse tähtedega A-G, kusjuures A-klassi kuuluvad külmikud täiendavad teie kodust elektriarvet kõige minimaalsemalt. Kulutatava energia hulka mõjutab ka kapi asukoht ning ruumi üldine temperatuuritase.Radiaatori või pliidi kõrval paiknev külmkapp eeldab nõutava jaheduse säilitamiseks kompressorilt rohkem tööd, sama efekt on ka liialt soojal ruumil. Oluline on ka see, kui sageli külmkapi ust avatakse.
Erinevate mudelite juures tasub uurida ka nende poolt pakutavaid lisamugavusi, mis praktilises kasutamises võivad osutuda sageli ülimalt väärtuslikeks. Näiteks tasub jälgida, kas sügavkülmaosa sahtleid saab välja tõmmata ning millisest materjalist need on - metallist või plastmassist. Plastiku külge ei külmu toores liha kinni, väljatõmmatavate sahtlitega on aga kergem toimetada kui üksnes eest avanevate riiulitega, seda nii kappi puhastades kui ka toiduaineid välja õngitsedes. Paljudel kaasaegsetel mudelitel on tavapäraste metallsõrestikust riiulite asemel klaasist, ühtlase tasapinnaga riiulid. Nende eeliseks on see, et äparduse puhul ei ujuta mahavoolanud vedelik alumisi riiuleid, vaid jääb samale tasapinnale, vähendades seeläbi koristamisvaeva.