Pilt:Internet

Lastetuseks ehk infertiilsuseks nimetatakse seisundit, kus paaril ei ole vähemalt aasta vältel toimunud regulaarse kaitsmata suguelu järel tekkinud rasedust.

Arvatakse, et umbes 20 % paaridest esinevad probleemid viljatusega.  Umbes kolmandik lastetuse põhjustest on naise, kolmandik mehe ja kolmandik mõlemapoolsed.

Meeste viljakusnäitajad ehk sperma kvaliteet on viimase 50 aasta jooksul maailmas langenud poole võrra.

Mehepoolseid lastetuse põhjusi on samuti palju. Neist kõige sagedasemad on suguteede põletik ja varikotseele ehk munandi veenilaiend. 

Mõlemad haigused kahjustavad munandi funktsiooni  ja spermatosoidide arengut. Lisaks on lastetuse põhjuseks kaasasündinud suguteede anomaaliad (krüptorhism, hüpospaadia), põetud viirushaigused (mumps), ülekaalulisus, varasemad operatsioonid kubeme ja munandite piirkonnas, keskkonnafaktorid mürgid, kiirgus, kemikaalid ja elustiil (alkohol, suitetamine).

Teadmata põhjusega lastetust esineb meestel umbes 15%.Diagnoosimiseks kasutatakse läbivaatust, sperma analüüsi ja vereproove hormoonidele. Lsaks vajadusel küsimustikud, ultraheli ja operatiivne tegevus.

Juhul, kui iseeneslikul teel viljastumine ei õnnestu, on abimeetodiks kunstlik viljastamine.