By: Marko Kaldur

25. september 2012

Lühikest sügispäeva jälgige rabas

Pilt: Internet

Sügisene jalgsirännak rabarajal on põnev, eriti just päevavalguse üleminek hommikuselt õhtusele. Sobivaid rabasid leiab kogu Eestis.

Talve eel on päevad jäänud imelühikesteks ning ööd veninud pikkadeks-pikkadeks. Päevatöö järel pole enam palju selliseid võimalusi, mil kodust-linnast eemale põgeneda ja pere, sõprade või kallimaga kuskil koos aega veeta. Kuid siiski – kui vähegi tahta, siis pole romantilised ja kaunid elamused kellestki kaugel.

Nädalavahetusel on toreda looduselamuse saamiseks mõnus mõnele rabamatkarajale suunduda. Eestis on selliseid matkaradu palju – korralikumaid ja kehvemaid, pikemaid ja lühemaid, pärapõrgus asuvaid ning suisa käe-jala juures paiknevaid.

Näiteks laupäeva pärastlõunaks on sellised rajad igati sobivad, kuhu rändama suunduda. Ükski neist pole nii pikk, et alles keset ööd tagasi jõuaks, samuti pole selliseid, kuhu tavainimene oma jalga tõsta ei saa.

Rännak rabarajal on põnev, eriti just päevavalguse üleminek hommikuselt õhtusele. Talve tulekul toimub see niivõrd ruttu, et lühikese aja jooksul võib näha hommikut, lõunat ja pea kohe ka õhtut. Kui suundute lõuna ajal lühikesele – nii 4-5 kilomeetri pikkusele – rabarajale, siis on tagasi matka algusesse jõudes juba peaaegu öö saabunud.

Rabarajal rändamise ilusaimad hetked jäävad loojangueelsesse ja -aegsesse perioodi. Need on momendid, mil sügisene rabamaastik omandab ootamatult kuldkollase värvuse.

Varjud rabal venivad ja venivad, ulatudes madala päikese tõttu vahel kümnete meetrite pikkusteks. Kollane päikeseketas värvub aeglaselt meevärvi, edasi tulevad sisse punased toonid, kuni viimaks hõljub silmapiiril veripunane kera.

Veel mõnda aega kumab lummav loojangulõõm puulatvades ning taevavõlvil ning siis võtab maad aina süvenev hämarus. On aeg tagasi suunduda, et veel viimase valgusega matkarajalt taas kuivale maale pääseda.

Marimetsa

Marimetsa raba Läänemaal Risti lähedal sobib nädalavahetusel kergemaks jalutuskäiguks. Marimetsa raja läbimine võtab rahuliku tempoga paar tundi, mille jooksul jäävad teele vaatetornid, rabaojad, soojärved. Matkarada algab kõrgema vallseljakuga, kus kunagi asusid talukohad. Praegu on soosaare pehmesse pinnasesse rebased endale urud kaevanud.

Samas näeb kuivenduskraavides massiivseid kopratamme, pimeduse hakul hoolikalt jälgides võib ka loomakesi endid seal askeldamas märgata. Lisaks pidavat Marimetsa rabas elutsema ka mitmeid haruldasi linnuliike, nagu soo-loorkullid, kaljukotkad, hiireviud. Sügisesel ajal aga ööbivad Marimetsa rabas sookured.

Loojangut on kõige mõnusam jälgida soojärvede äärde püstitatud vaatetornist, kust saab päikese silmapiiri taha kadumist jälgida kauem kui maapinnalt. Edasi viib rada juba mööda arvukatest järvekestest ning viimaks ringiga tagasi rännaku alguspunkti.

Juminda

Lahemaa veerel Juminda poolsaarel paiknev rabarada viib rändaja läbi väga erinevate maastikutüüpide. Alates mastimändide metsast, suundub teeke peagi soisemale võsaalusele. Seal asub üks Eesti kõrgemaid rändrahne Majakivi, mille tippu saavad uudishimulikud mööda redelit ka ronida. Alla vaatate juba puulatvade kõrguselt.

Sealt edasi kõrgub kaugel eemal rabaavaruste taga liivaluide ning selle tipul kummaline ehitis. Mida lähemale liikuda, seda selgemaks muutuvad palkidest vaatetorni piirjooned. Ühe hooga rabast liivaluite tipule turnides ning edasi torni tõustes on tippu jõudmisel keel vesti peal. Ent kauaks sinna puhkama jääda ei saa, sest tornist avanevad vaated lummavad.

Juminda poolsaare keskel asuvast vaatetornist näeb nii merd kui ka metsa, kauguses väikesaarte tuhmi kuma, teisel suunal suurlinna korstnaid ja tulesid. Meretuul toob sõõrmeisse soolast talvehõngu ning kuigi asutakse keset raba ja metsa, tekib tunne mererannal seismisest.

Tagasitee torni juurest sarnaneb tulekule – luitelt laskumine, lageraba ületamine, soine metsaalune ja siis männimets.

Rüütli

Ida-Virumaal asuv Rüütli raba on piirkonnas enim korrastatud raba. Raja alguses võib püstkoja kõrval piknikku pidada ning kasvõi ööbida mõnusa lõkketule kumas. Matkaradasid on seal kaks. Neist lühem teeb tiiru üle soosaarte ning möödub laukajärvedest, suundudes siis ringiga alguspunkti püstkoja juurde. Pikem viib aga kilomeetrite kaugusele, olles mõeldud rohkem matkajaile kui pühapäevajalutajatele.

Püstkoja lähedal vaatetornis võib hea õnne korral kuulda sookurgede huikeid ning näha linde endidki üle raba liuglemas ning kaugematesse soppidesse puhkama laskumas. Viimased rändlindude parved liuglevad üle taevalaotuse ning varsti võtab maad sügisõhtu rahu ja vaikus.

Alam-Pedja

Alam-Pedjalt leiab kaks matkarada, mis erinevad teineteisest kui öö ja päev. Puurmani juurest kaitsealale sisenedes näete peagi massiivset palkidest laotud torni, mis meenutab suisa kindlust. Teekond selleni pole lihtne – tuleb mütata üle jõeluhtade, turnida rippsildadel, vaaruda kitsastel kaldapealsetel radadel. Jõudes aga tornini ning rutates treppe mööda kõrgematele korrustele, näeb ümberringi sügisvärvides loodust ja kaugemal esimese lume või härmatisega kaetud põlde.

Otse vaatetorni all lookleb lai jõgi, mille rahulik vool oli veel hiljuti jääkammitsaist vaba. Rada jätkub piki jõekallast, viimaks ületatakse veevool rippsilda mööda ning tagasitee viib matkajad juba vastaskaldale.

Laevast Alam-Pedja matkaradadele minnes satub rändur sarnase palktorni juurde, seal aga kõrgub see hoopistükkis raba serval. Torni alt algav laudtee viib kidurate rabamändide vahelt lagedamale rabale, põikab üle soosaarekese ning suundub viimaks taas metsa alla.

Tolkuse

Eesti-Läti piiri lähedal asuv Tolkuse raba on sarnaselt paljudele teistele rabadele ümbritsetud kõrgetest liivavallidest. Aastatuhandete eest oli samas merelaht, nüüdseks on see aga soostunud. Kunagisele lahele pilgu heitmiseks püstitati sinnagi vaatetorn, mis ühelt poolt võimaldab vaate rabale, teiselt poolt aga Pärnu lahele ning pikale rannajoonele.

Kel õnne, võib tornist jälgida keeristormide teket – on ju Tolkuse raba üheks peamiseks paigaks, kust Pärnumaad ja Viljandimaad laastavad tormid alguse saavad.

Riisa

Soomaal asuv Riisa raba on kergesti ligipääsetav ning sestap on sinna pärastlõunaks minek lihtne ega nõua palju planeerimist. Laudtee rabas pole pikk, ent sellel kõndides jõuab silm haarata erinevaid rabamaastike vorme.

Soomaa rahvuspargi suuruselt viiendast rabast Riisast ei jää kaugele teisedki Soomaa rabad, ent lühikeste sügistalviste päevadega on raske rahulikult rohkem kui ühte rabarada päevas nautida.

Rabasid ja soid, kus nädalavahetuse pärastlõunat värskes õhus veeta, on Eestis piisavalt. Tallinlastele on lähimad Marimetsa ja Juminda, pärnakatele Marimetsa, Riisa ja Tolkuse, tartlastele Alam-Pedja, jõhvilastele ning rakverelastele Juminda ning Rüütli. Kuid lisaks nimetatutele leidub meie kodukantides kümneid teisi rabaradasid.

Related News: