21. november 2008

Meredith Whitney – naine, kes teab ussisõnu

Pilt:Internet

Aasta tagasi, 31. oktoobril, valmistus enamik ameeriklastest Halloweeni tähistama.

Tol hetkel ei osanud veel keegi aimata, et nõidade ja haldjate öö avab tee agoonia ja meeleheite ajastule aktsiaturgudel. See päev ei erinenud kuidagi eelmistest, S&P 500 kauples 1520 punktil ja investorid ning fondijuhid puhkasid rohetaval arvutiekraanil silmi. 

Finantssektoril läks paremini, kui kunagi varem. Tootlused olid rasvased, laenuportfellid punnis ja dividendid prisked. Ja siis ilmutas end  tol ajal veel tundmatu analüütik Meredith Whitney võrdlemisi väikesest analüüsimajast Oppenheimer & Co kogu üldist positiivsust arvestades sedavõrd veelgi kontrastsema negatiivse sõnumiga. Analüütik kirjutas oma analüüsis, et Citigroup (C) on sunnitud vähendama dividende või müüma varasid, et kinni lappida oma lekkivat bilansilehte. Sama negatiivse hinnangu andis ta ka Banc of Americale (BAC), Lehman Brothersile (LEH) ja UBS-le (UBS).

Meredith Whitney on ise öelnud, et tema pani paberile selle, mida keegi ei julgenud välja öelda. Üleüldises eufoorias oli seda eriti raske teha, sest tema pessimistlikku prognoosi ei võtnud alguses keegi tõsiselt. Whitney tunnistab, et ta on sai peale Citi prognoosi mitmeid  tapmisähvardusi ja hulgaliselt sõimukirju. Sellele vaatamata jätkas ta negatiivsete prognoosidega kogu finantssektori suhtes. Wall Street  Journal valis ta  maailma finantssektori 50-ne kõige mõjuvõimsama naise sekka.

Micheal Lewis, kirjanik ja kolumnist, analüüsib ja uurib oma artiklis „The end“, mis avaldati Portfolio.com veebilehel,  kuidas lõppes Wall Streeti ajastu ning, mis oli lõpu katalüsaator. Tema arvates oli esimene, kes nägi lähenevat katastroofi ette, just Meredith Whitney.Loomulikult ei olnud Whitney see, kes Wall Steeti põhja lasi aga tema oli esimene ja pikka aega ka ainuke, kes märkas, kui nõrkadel jalgadel finantssektor tegelikult püsti püsis. Oma artikli kirjutamise käigus võttis Michael Lewis ühendust Meredithi endaga, et teada saada, mis puust see aktsiaturgusid vabalangusesse saatnud noor naine tehtud on. Selgus, et Whitney saabus Wall Streetile Brown University ajalooteaduskonnast 1993. aastal ning enda sõnul polnud tal siis aimugi, mida aktsiaanalüüs endast kujutab.

Ta sai tööd Oppenheimeris ja õnn naeratas talle tänaseks legendaarse fondijuhi Steve Eismani näol, kes sai tema mentoriks ja teejuhiks. Meredith ütles, et parim, mis peale Citigroupile antud prognoosi juhtus, oli see, kui Eisman talle helistas ja ütles, kui uhke ta tema üle on. Kuigi hiljem väitsid paljud, et nad nägid finantskriisi ette, siis tegelikkuses polnud kedagi, kes oleks söandanud oma nägemust ka kuuldavalt kaitsta. Kui Lewis küsis Whitney käest nimekirja inimestest, kes olid need vähesed, siis Steve Eisman oli selle nimekirja tipus.

Eisman oli juudiperekonnast pärit poiss, kes lõpetas Harvardi juurateaduskonna ning töötas aastaid advokaadina. Kuid talle ei meeldinud ta töö ning kuna ta mõlemad vanemad töötasid Oppenheimeris maakleritena, muretsesid nad sinna tallegi noorema finantsanalüütiku koha. Seal sattus ta katma väiksemaid finantsettevõtteid. Alustuseks võttis ta väga negatiivse seisukoha ettevõtete suhtes, mis tegelesid  laenudega. Seejärel liikus ta oma negatiivse nägemusega edasi ja võttis  lühikese positsiooni  Lehmanis, UBS-s, ja Merill Lynchis ning leidis nutikaid võimalusi, kuidas lühikeseks müüa erinevaid mürgiseid krediidiinstrumente. Ta asutas 60 miljonit dollari suuruse varade mahuga riskifondi, mis nüüdseks on kasvanud 6.5 miljardi dollarini ning seotud peamiselt mitmete erinevate `ga seotud finantsinstrumentidega. Kuigi Eisman on Oppenheimerist edasi liikunud, peab Whitney temaga tänaseni endiselt nõu.

Peale Citigroupi analüüsi sai Whitney`st elav legend ning prohvet, kes oli kuulus just nimelt omal maal. Whitney`t kuulati. Kui hakkasin otsima Whitney hilisemaid , siis leidsin mõned väga head näited sellest, kui suur võim on selle naise sõnal. Paljude Eesti treiderite pooltki jälgitav NotableCall`si blogipidaja on Whitney arvamusavaldused üles noppinud ning neile viidanud.

Märts 24, tuli Whitney välja negatiivse prognoosiga Lehman Brothersi suhtes, pannes suure kahtluse alla firma valuatsiooni ning tuleviku. Järgmiste päevade jooksul kaotas Lehman Brothersi aktsia 20% oma väärtusest (tuletan meelde, et märtsis polnud turuosalised tänast volatiilsust veel uneski näinud ning veel üsna vähesed teadsid, et tunneli lõpus paistev valgus on hoopis rong) ja mõned kuud hiljem kuulutati välja pankrot.

Juuli 15 andis Whitney hävitava hinnangu Wachoviale (WB), öeldes et ta  on üha rohkem veendunud aktsionäride tumedas tulevikus. Wachovia aktsiad kauplesid siis 10 dollari kandis. Oktoobris teatas pank, et on nõus ennast 2 dollari eest aktsia kohta Wells Fargole (WFC) müüma. Õnneks tuli mängu ka Citigroup, pakkudes lõpuks siiski 7 dollarit.

5. novembril ilmus Whitney ekraanile telekanalil CNBC, rünnates seekord jälle Citigroupi (C) aktsiat, pakkudes välja, et varsti kauplevad panga aktsiad allapool 10 dollari taset. Tal oli jällegi õigus – järgneva 10 päeva jooksul kukkusid Citi aktsiad 14 dollari pealt 8 dollari peale.

Lisaks sellele väitis analüütik, et ruumi allapoole tulla näeb ta nii UBS, JPM, WFC kui ka BAC`i aktsiatel, kuna turuosaliste kasumiootused on pangandussektoris ikka veel liiga kõrged ning langevad lähiajal veel märkimisväärselt. Ühtlasi usub ta, et järgmise 9 kuu jooksul tulevad pangad välja uute aktsiaemissioonidega.Whitney analüüsid on viimase aasta jooksul aktsiaturgudelt minema pühkinud  miljardeid dollareid. Kui alguses öeldi, et tal lihtsalt vedas, siis nüüdseks on selge, et enamjaolt on tal olnud siiski õigus ja vedamisega on ta prognoosidel vähe pistmist.

Whitney on võitnud investorite usalduse ja sellega saavutanud võimu, mis annab ta prognoosidele suurema jõu, kui mis tahes uudis pankurite endi suust.

Loomulikult ei tähenda see, et kui kellelgi on minevikus õigus olnud, on tal õigus ka tulevikus, kuid tahes-tahtmata tabas mind Whitney lugedes  ketserlik mõte. Mis siis, kui see finantssektori suhtes pikalt ja veendunult karune naine peaks ühel päeval välja tulema positiivse soovitusega?

Kui tema prognoosidel oli jõudu viia börsidelt miljardeid dollareid, kas efekt võiks olla ka vastupidine? Mis siis kui ühel kõledal sügispäeval ütleb Whitney, et ta on muutnud oma Citigroupi reitingut ja tõstnud selle “osta” peale?

Mida teeks Citigroupi aktsia selle peale? Ärge unustage, et Meredith Whitney on naine, kes teab ussisõnu.