Suurimat hirmu tekitab teadmatus, mistõttu on paanika vältimiseks kasulik ohu kohta võimalikult rohkelt infot omada. Küsimustele haiguse kohta vastas AP vahendusel Richard Besser USA nakkushaiguste kontrolli ja ennetamise keskusest.
Kehtivad samad põhimõtted, mis teiste nakkushaiguste vältimiselgi. Kui aevastad või köhid, siis kata suu ja nina taskurätikuga. Pese käsi sageli ning mingil juhul ära katsu pesemata kätega nina või suud, sest pisikud võivad näiteks ukselinkidel olla eluvõimelised mitu tundi pärast seda, kui linki katsus haigestunud inimene, kes just enne seda aevastades käe näo ette tõstis.
Paljud gripiravimid on kasutud, kuid Tamiflu ja Relenza paistavad viirusega hakkama saavat.
Kas neid ravimeid tuleks igaks juhuks võtta juba enne haigestumist?
Ei, sellest pole kasu. Oluline on teada, et ravimite ülemäärane kasutamine aitab viirustel muutuda nende suhtes resistentseks ning nii arenevad välja palju ohtlikumad haigustüved.
Üdjuhul väga väike. Siiani on väljaspool Mehhikot haigestunud inimesed, kes on saabunud reisilt Mehhikosse.
See on arusaamatu, kuid me ei tea, kui paljud inimesed Mehhikos tegelikult on surnud sellesse viirusesse ning kui paljudel juhtudel oli surmapõhjuseks miski muu.
Väga sarnased tavalisele gripile – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Mõnikord võib esineda ka kõhulahtisust ja oksendamist.
Ei, see viirustüvi on uus ning vaktsiini ei ole. Selle väljatöötamine võtab aega mitmest kuust poole aastani. Tavalisest gripivaktsiinist antud juhul kasu ei ole.
Jah, viirus levib piisknakkusena, mitte sealiha kaudu.
On üsna võimatu ennustada, milline gripitüvi järgmisena ründab. Sigade gripi viirus on kombineerunud mitmest erinevast viirusest ning ka linnugripp pole kuhugi kadunud ning teadlased jälgivad ka seda pidevalt.