By: Kristo Ausmees

27. november 2013

Munandi kasvaja

Munandi kasvaja on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja meestel vanuses 25-40 eluaastat.

Kogu maailmas on munandi kasvaja esinemine tõusnud viimase viiekümne aasta jooksul umbes 3 korda. Kõige kõrgem on esinemissagedus Skandinaavias ja Kesk-Euroopas.

Munandivähk jaguneb mitmeks alatüübiks, kõige sagedamini esineb seminoomi vorm. Riskifaktoriteks on õigeaegselt munandikotti laskumata munand, kontralateraalse munandi kasvaja, gonaadide düsgenees ja emapoolsed loote arengut mõjutavad faktorid.

Diagnoositakse kliinilise lei alusel, kaebuseks on enamasti palpeeritav, munandi koest erineva kontsistentsiga tükk. Lisauuringutena kasutatakse ultraheli, vereproove kasvajamarkeritele, biopsiatüki võtmist haiguskoldest, magnetresonantstomograafiat ning rindkere röntgenuuringut.

Kõik munandivähi alaliigid on idurakulise kasvajad, seetõttu alluvad nad hästi kemoteraapiale. Olenevalt kasvaja ulatusest ja staadiumist on kasutusel ka operatiivne ja kiiritusravi, tihti kasutatakse eelpoolnimetatute kombineeritud ravi.

Related News: