Pilt:starobserver.com.au

Valdav osa naisi elab emotsioonide tasandil oskamata mõista mehi. Valdav osa mehi elab tunnete tasandil oskamata mõista naisi.

Aina süüdistatakse vastastikku teineteist ja püütakse teist enda sarnaseks teha. Igatsedes suuri tundeid, tiritakse teineteist emotsioonide lainetemöllu hukkuma. 

Esimesed süüdistajad on tavaliselt naised, kes leiavad, et mees on tundetu, südametu, paksunahaline, hoolimatu, mühakas, ei armasta jne. Esialgne naljatlev toon muutub teravamaks kuni ongi kibestunud, sest vaatamata märguannetele mees ei parandanud ennast ja ei hakanud naist nii armastama, nagu naine tahab. Varsti mees leiab, millega vastata. Ja tavaliselt ei oska kumbki näha, et iga inimese suust voolab välja vaid ütleja elutarkus. Seda, et me siia ilma oleme tulnud üksteiselt ainult õppima, ei oska vaenupooled hoopiski näha.

Kui naised teaksid oma tasandit, teadvustaksid, et nad on meestest vaimselt maas, aga elu seaduse järgi saab mahajääjast varsti ettejõudja, siis nad õpiksid meeste elutarkust hoolega, selle asemel, et mehi alla suruda, neid süüdistustega hävitada. Tänapäeva naiste eriline aktiivsus on selle väite tõestuseks.

Ei maksa ennatlikku järeldust teha, nagu naistel poleks üldse tundeid ega meestel emotsioone. Iga naise sees on tema isa, tema vaim, seega ka tundetasand. Ja igas mehes on tema ema, tema hing, seega emotsioonide tasand. Iga naine on tänu oma vaimule edasipüüdlik ja elu sügavuti vaatav. Iga mees on tänu oma hingele rahutu ja elu laiuti nägev.

Meil on kõik looduse kingitusena olemas – kui me ainult elu mõista oskaksime!

See mees, kes vaatab naist kui lainemängu merel, saab sellest positiivse emotsiooni. Tark mees teab, et ei ole merd, millel ei mängi lained ja ei ole naist, kellel ei ole emotsioone. Tark mees õpetab naist jõudma tunnete tasandile, ta teeb seda targa kombel – ilma alandamata, ilma vägivallata, ilma teiste naistega võrdlemata, ilma teise rumalust toonitamata, ühesõnaga ilma haiget tegemata. Aga kui rumal haiget teeb, siis tark ei vasta samaga. Sellisel juhul on targal olemas eneseväärikus, et ilma viha hinge kogumata õigesti käituda.

See mees, kelle süütunded ja hirm, et ei armastata kui naise meele järgi ei tee, annab naisele võimaluse end päästa ja blokeerib sellega enda liikumise eluteel. Nüüd on mehel kaks võimalust – võidelda või alla anda.

Võitleja tüüp muutub ruttu vihaseks, sest tema minek on takistatud. Ta ei tea, et viha tekib ainult selles, kelle minek on pärsitud. Mehe vihapursked, mis kujunevad naise peksmiseks, piinamiseks, mõnitamiseks, on oma viha väljaelamine, et ellu jääda. Tihti on saatjaks sõnad: “Sa ei ole mingi naine!” Mõlema hirm, et ei armastata, ei lase naisel meest armastada ja mehel armastust vastu võtta.

Allaandja kogub viha aeglasemalt, sest alguses on naine sõnakuuleliku mehega rahul, aga emotsionaalne mees muutub naiselikuks ja naise armastus kustub. Liiga hea mees lakkab olemast õige mees. Kui tige mees on veel mineja, kes vägivallaga oma teed puhastab, siis tuhvlialune on hävineja, kes ka oma laste saatust hävitab. Tema haigused on raskemad ja eluohtlikumad, sest nad kulgevad varjatult.

Liigne sõnakuulelikkus ja allaheitlikkus on ohtlik, eriti kui selline on mees. Selline inimene on ühiskonnas ja peres korralikult töötav masin niikaua, kuni olukord muutub. Uuega kohaneda ta ei suuda, ta hävineb. Tema hirm, et teda ei armastata – ta ei suuda ju enam teiste meele järgi teha – blokeerib tema arukuse nii, et tekib psüühiline kõrvalekalle või psühhiaatriline haigus. Siis ei ole keegi võimeline talle tema vajalikkust tõestama. Kui inimene on äärmuslikult ja jäigalt omandanud teadmise, et armastus on ainult materiaalsete väärtuste tootmine ja tarbimine, siis ta hing puruneb juba esimese ebaõnnestumise puhul. Sellise inimese elumõte on kadunud. Selline inimene ei tea, mis on armastus.

Materialismi sügav kriis toob praegu selle inimtüübi väga armutult esile.

Sellise inimese kohta öeldakse: “Ta on alati nii hea ja pehme loomuga olnud. Temale ei oleks küll tohtinud midagi paha juhtuda. Ta ei tee kärbselegi liiga. Alati nii täpne ja töökas.” – “Aga ta on Teid kodus alati häirinud, Te olete talle juba pikki aastaid püüdnud elu sisse puhuda.. Olete teda inimeseks tahtnud teha, sest ta seisab oma eluteel,” olen küsinud. Nii on see tõepoolest olnud. Märkamatult on mõnusast sõnakuulelikust masinast saanud inimvare, kes peret oma kiire silmnähtavalt toimuva ärahaihtumisega paanikasse viib. Keegi ei ole mõistnud, et nii rabe on ainult see inimene, kellel on suur hirm, et mind ei armastata ja kes orjaliku kuulekusega armastust ära teenib.

Rõhutan siinjuures, et orjalikkus ei ole riigikorraga seotud. Ei ole süüdi ei sotsialism ega kapitalism. See on sotsialismiaja ja kapitalismiaja orjalikkus, mida me praegu õpime tundma. Kes oma eelnevates eludes on orjaks olemise kibeda õppetunni ära õppinud, see ei ole alandlik ori ei sotsialismi lukus ukse taga ega kapitalismi rahakoti luku vahel.

Andke sellele inimesele andeks ta rabedus, mis on tingitud ta hirmudest, et elu teda ei armasta ja paluge ta käest andeks, et olete teda ära kasutanud taipamata, mida teete. See on suur töö! Rabedusele on iseloomulik, et teda mitu korda edasi-tagasi painutada ei saa, ta puruneb. Seepärast ärge minge oma andekspalumisega teda häirima, vaid tehke see enda südames ära. Ohverdajad tahavad kannatada, nad vajavad oma kannatuste tunnustamist, see on nende ustavuse näitaja. Kui olete endast vabastanud piisavalt stresse, mis Teid tema juures häirivad, kui olete juba ise olukorda rahulikult hindav, siis on ta selleks ajaks juba kindlasti muutunud. Nüüd saab rääkida juba avalikult ja siiralt. Ta on paindlikuks muutunud.

Teadke ikka, et kui selline inimene on Teie peres, siis olete seda elu õppetükki kõik vajanud. Mõelge, mida ta Teile õpetab, vabastage oma stressid ja parandage oma vead.

Sõltumata soost, on ohverdamine alati negatiivsus. Kes seda ei mõista, see kannatab alguses otseselt ise, siis paneb teised kannatama koos endaga. Ja see, kes alguses enda meele järgi sõnakuulelikku painutas ja oma kätetööst rõõmu tundis, saab pärast oi kui valusad vitsad. Aga pealtnäha oleks nagu jälle elu ebaõiglane.

Mitte ühegi inimese, ka kõige agressiivsema, vaim ei vaja, et keegi tema ees end alandab, sest alandaja alandab oma alandatusega automaatselt teist. Teise alandaja ei mõista ennast ja enese alandaja ei mõista samuti ennast, teineteist nad loomulikult ei mõista ning siis imestatakse, miks nii hea inimene nii hirmsasti teise käe läbi kannatas. Selgemalt öeldes -kannuseid teeniv ori alandas orjapidaja väärikust ja sai selle eest karistada.

Kui naine mõistab, et mehed on jõudnud sinna, kuhu nainegi igatseb, siis hakkab ta oma hirme vabastades tõelisse tundemaailma sukelduma. Ise takistust vabastades on saavutatu väärtuslik. Naissoo suhtes eelarvamustega mees tahab naist tavaliselt enda sarnaseks teha. See on nagu sügavusest kerkiv sukelduja, kes ujuvast naisest kinni haarab ja ta sügavusse kaasa viib ning pärast kuidagi ei taha mõista, miks teine nii emotsioonitu, nii mitte-naiselik ja külm välja näeb, et teda kohe kuidagi armastada ei saa. Vägivaldne mees hävitab naise füüsiliselt.

Vaimselt hävinevad alandatud naised, isegi kui nad tavade ja harjumuste pärast end alandatuks ei pea. Väga palju naisi on oma mehe kõrval kui ilusad nukud, kes kõiges mehe meele ja maitse järgi püüavad olla. Kaasaegne moenaine on mehelik, hoolitsetud ja teatraalne. Inimest temas hävitab mood.

Kellele selline naine on südamelähedane, see on õnnega koos. Vähemalt alguses…

Naiselik mees ja mehelik naine on ühtviisi õnnetud, nende eneseteostus on vaevarikas.

Allikas: http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7838 

Suhete teemal vaata lisa blogist Suhtesiim, mis on mõeldud meestele, kes tahaksid ennast ja oma naist paremini mõista ning elada seeläbi täisväärtuslikumat elu.