8. märts 2009

Naiste ulatuslikum otsustusõigus suurendab ühiskonna heaolu

Tarja Halonen

Pilt:hs.ee

Euroopa Komisjoni teabevahetusvolinik Margot Wallström, Soome Vabariigi president Tarja Halonen ja Libeeria president Ellen Johnson Sirleafi kirjutasid naistepäeva puhuks ühise artikli.

nasSel aastal tähistame me 98. korda rahvusvahelist naistepäeva. Seda ajal, mil meie ees seisvad üleilmsed probleemid mõjutavad kõiki maailma elanikke. Majanduskriis, kliimamuutused, tööpuudus, vaesus ja energiavarustuse kindlus teevad inimesi rahutuks ja murelikuks kogu maailmas. Sellisel ajal on eriti teravalt päevakorral ka naiste otsustusõiguse küsimus.

7.–9. märtsil 2009 toimub Libeerias sealse presidendi Ellen Johnson Sirleafi ja Soome presidendi Tarja Haloneni ühisel algatusel naiste otsustusõiguse, juhioskuste arendamise ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kollokvium.

Libeeria pealinna Monroviasse kogunevad nii Libeeriast kui ka mujalt maailmast naisriigipead ja –ministrid, ettevõtete tegevjuhid, valitsusväliste organisatsioonide ja kogukondade juhid, kes tutvustavad kollokviumil majanduslike võimaluste parandamise, kliimamuutuste mõjutamise ja säästva arengu parimaid tavasid.

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste otsustusõigus on arengu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seisukohalt kesksed inimõigused. Vaatamata senistele edusammudele on maailma parlamendisaadikute seas naisi vähem kui 16 protsenti, kaks kolmandikku kõigist kooliharidusest ilma jäetud lastest on tüdrukud ning nii sõjaliste konfliktide ajal kui ka koduseinte vahel kannatavad naised endiselt süstemaatilise vägivalla käes.

70 protsenti maailma vaeseimatest inimestest – inimestest, kellel on elamiseks vähem kui üks dollar päevas – on naised. Samas peavad naised suures osas või täiesti üksi üleval üha suuremat hulka perekondi. Seega saavad vaeste elutingimuste parandamisele suunatud projektid olla edukad vaid siis, kui naised osalevad nende väljatöötamises ja rakendamises nii korraldajate kui ka abisaajatena.

Arengumaades elavaid, kõige vaesemaid naisi on kõige rängemalt tabanud ka kliimamuutused, mis mõjutavad põllumajandust ning toiduainete ja vee kättesaadavust – valdkondi, millega on traditsiooniliselt tegelenud naised.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb igal aastal enam kui kolm miljonit last enne viiendat eluaastat keskkonnaga seotud põhjustel. USA Riiklik Looduskaitseühing on avastanud, et aastas tapavad saastatud vee põhjustatud haigused 5–12 miljonit inimest, kellest enamik on naised ja lapsed.

Kogemused näitavad, et kui naistele antakse otsustamisprotsessis oluline roll, saab sellest reeglina kasu kogu ühiskond. Naised toovad endaga teistsugused kogemused ja ideed ning, mis eriti oluline: nad teavad, mis teistele naistele muret teeb.

ÜRO inimasustusprogramm UN-HABITAT tutvustab naiste otsustusõigusega seotud häid tavasid. Malawis näiteks muutus vee tarnimine linnalähedastele kogukondadele tõhusamaks, kui koolitusprogrammide kaudu kaasati selle valdkonna töösse naised.

Erinevalt meestest, kes veedavad suure osa päevast väljaspool kohalikku piirkonda, teadsid naised, milliseid tegureid veejagamiskohtade asukoha valikul, planeerimisel ja kasutamisel arvesse võtta.

Senegali külas nimega Set-Setal suutsid kohalikud munitsipaalteenuste pakkujad koguda kokku vaid 35 protsenti igapäevastest jäätmetest. Samal ajal polnud 51 protsenti majapidamistest tualette ja 76 protsendil puudus heitvee käitlemise süsteem.

Kohalikud naised käivitasid jäätmekäitlusprogrammi ning aitasid sellega vähendada selliste nakkushaiguste nagu kõhutüüfuse ja malaaria esinemist ja ühtlasi suurendasid nad ka tööhõivet.

Veel üks näide naiste otsustusõiguse suurendamise positiivsetest tulemustest on pärit Libeeriast. Libeerias olid vägistamised aastaid kõige levinum kuriteoliik. 2007. aastal saatis India valitsus Libeeriasse üle 100 naispolitseiniku; tegemist oli esimese ainult naistest koosneva politseiüksusega, kelle ÜRO oli lähetusse saatnud.

Naispolitseinike kohalolek julgustas Libeeria naisi politseiga suhtlema ja kallaletungidest teatama ning lisaks sellele ka politseiteenistusse astuma.

ÜRO Naiste Arengufond kirjeldas, kuidas Kosovos aitas politsei naisüksuse loomine tuua avalikkuse ette inimkaubanduse ja sundprostitutsiooni, mis olid pärast sõjalist konflikti Kosovos suureks probleemiks. Naisüksus muutis nende küsimustega tegelemise politsei jaoks esmatähtsaks valdkonnaks.

Sellistest edulugudest tuleb rääkida. Praegusel ajal ei tohi naistest ning nende kogemustest ja panusest enam mööda vaadata. Naiste kaasamine eri valdkondade juhtimisse on ikka ja jälle osutunud edukaks, olgu see siis väikestes kogukondades, suurtes organisatsioonides, pankades, eraettevõtetes, parlamentides, valitsustes või mujal, kus tehakse olulisi otsuseid.

Kaasates otsustusprotsessi rohkem naisi, võime olla kindlad, et nende kogemusi, teadmisi, huvisid ja annet tunnustatakse ja võetakse arvesse. Kuigi naised moodustavad elanikkonnast poole, on nad otsustusprotsessides seni vähe esindatud. Naiste otsustusõiguse suurendamine on demokraatia küsimus.

Naised peaksid oma häälel rohkem kõlada laskma ning tegutsema kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil, et poliitika sisu muutuks. Koos suudame me olukorda muuta nii, et sellest on kasu nii naistele kui ka kogu ühiskonnale tervikuna.

Related News: