By: Rain Kooli

5. oktoober 2011

Rain Kooli:laiskus tegi ahvist inimese

Pilt:epl.ee

Tegin oma elu esimese ning ainukese tehnilise leiutise umbes kaheteistkümneaastaselt.

Tundsin tollal tugevat vastikust õhtuniiskuses toapõrandal ringi liikuvate kõrvaharkide vastu. Leiutis seisneski kleeplindist, paarist nööpnõelast ja niidist koostatud süsteemis, millega oli võimalik kustutada laetuli ise voodist lahkumata.

Peadpidi niiti kõndinud tädipoeg tõlgendas kaugjuhtimisel tulekustutamist kui viitsimatust voodist välja ronida. Laginal naerdes leidis ta, et kõik inimkonna suurimad leiutised olevat inspireeritud laiskusest.

Lõuna-Eesti metsniku 1980. aastate keskpaigast pärinevale järeldusele on nüüd jõudnud ka grupp USA teadlasi. Nende andmeil ei ole laiskus – ehk siis püüd saavutada tulemusi võimalikult vähese isikliku energiakuluga – inspireerinud ainult leiutajaid, vaid kogu inimkonda.

Nimelt erineb inimkond ahvkonnast just nimelt tänu sellele, et meie kauged esivanemad avastasid ühel hetkel, et kahel jalal liikudes saab kergemini edasi.

Jala käivad koopainimesed

Seega ei ole mingit põhjust hurjutada eestlasi ega lääne inimest laiemalt vähese liikumise pärast. Nagu me oleme värskest uurimusest teada saanud, on liikumise vähenemine hoopis sadu tuhandeid aastaid vana suundumus.

Vahepeal on aeg – ning progress – lihtsalt teinud oma töö. Neljalt käpalt kahele jalale tõusmisele on järgnenud kõikvõimalike liikumist hõlbustavate vahendite leiutamine ning areng, mille puhul esimene ratas ning esimene mootor on kõige tähtsamad verstapostid.

Pole siis mingi ime, et 21. sajandil istub ka üks eesti mees pärast mõtteliselt rasket tööpäeva autosse ning sõidab kolmesaja meetri kauguselt kioskist suitsu ostma. Jala käivad koopainimesed!

Elul ei olekski häda midagi, kui needsamad eesti mehed ei kipuks keskmiselt 11 aastat enne naisi ära surema.

Sellestki poleks tegelikult midagi – naised on ainult tänulikud ühe aastakümne eest ilma meieta –, aga nii mõnigi sureb juba varases keskeas. Ja see ei lähe enam mitte. Keskeahüsteerias hangitud tsikkel jääb ju siis mingite noorte nolkide kasutada ning mehega sama katuse all elav 52-aastane kahe 25-se vastu vahetamata.

Mida siis teha?

Soome lahe kallastel elavate soome-ugri rahvaste ühtaegu maa- ja mõisapäraste toitumisharjumuste tõttu ei saa eluea pikendamisel loota toidulaua mõjule. Sestap jääb vaid üks lahendus.

On vaja hakata uuesti neljakäpakil käima. USA teadlaste andmeil kulutab see vähemalt neli korda rohkem energiat kui kahel jalal kulgemine, motoriseeritud liikumisviisidest rääkimata.

Unustagem siis kepikõnd või vesijooks. Eesti Nokia on ahvlemine!

Artikkel on ilmunud ajalehes 
Eesti Päevaleht ning mees.eu avaldab selle autori nõusolekul!

Related News: