Pilt: frederiksamuel.com

Maanteeamet paneb kõigile kaherattaliste sõidukitega liiklejatele südamele olla liikluses väga tähelepanelik ja järgida liiklusreegleid.

Viimase uuringu põhjal on jalgratturi kiivri kasutate arv küll suurenenud, kuid endiselt on palju neid, kes kiivrit mitte kunagi ei kanna.

Tüüpiliselt suvekuudele on taas suurenenud kaherattaliste sõidukitega liiklejatega toimunud liiklusõnnetuste arv. Õnnetuse osapoolteks satuvad nii jalgratturid, mopeedijuhid kui ka mootorratturid. Põhjuseks on nii autojuhtide vähene tähelepanelikkus kaherattaliste sõidukitega liiklejate suhtes kui ka ratturite endi hooletus ja mõlemapoolne liikluseeskirja nõuete eiramine.

Käesoleval aastal on mootorratturitega toimunud juba 55 õnnetust, millest 33-s on põhjustajaks olnud mootorrattur ise. Õnnetuse asjaoludena domineerivad suure kiiruse tõttu juhitavuse kaotanud sõiduki teelt väljasõit, mootorratta mittevalitsemine (kukkumine, libisemine ohtliku olukorra vältimiseks) ja ohtlikult sooritatud või keelatud kohas möödasõit.

61 mopeedijuhtidega toimunud õnnetusest on mopeedijuht põhjustajaks olnud 39 õnnetuses. Enimlevinud asjaoludeks on sõiduki mittevalitsemine (tagajärjena kukkumine või teelt väljasõit), ettevaatamatu vasakpööre või ristmikul peateel liikuvale sõidukile ette sõitmine.

Jalgratturid on õnnetusse sattunud 85 korral, hukkunud on 5 ja vigastada saanud 84 inimest. 50 korral on jalgrattur olnud ka õnnetuse põhjustajaks, neis õnnetustes on saanud vigastada 45 ja hukkunud 2 jalgratturit. Ka jalgratturite põhjustatud õnnetused on sageli seotud liiklusreeglite eiramise või ka nende mittetundmisega. Samas esineb palju ka ratta mittevalitsemisega seonduvaid õnnetusi – kukkumisi tasakaalu kaotamisel ja õnnetusi pidurdamisel.

Vigastada saanud jalgratturitest üks viiendik on lapsed. Muret teeb asjaolu, et vaid vähesed õnnetusse sattunud jalgratturitest on kandnud kiivrit. Kiiver on puudunud paraku ka kõigil neil ratturitel, kes käesoleval aastal liiklusõnnetustes surma on saanud.

Kiivri kandmise madalat taset, eriti just täiskasvanud ratturite seas, näitab ka maikuus AS Emor poolt Tallinna ja Tartu jalgratturite seas läbi viidud küsitlusuuring, mille järgi vaid 17 % küsitletud täiskasvanud ratturitest väidab, et nad rattasõidul reeglina kannavad kiivrit. Laste seas on kiivri kandmine mõnevõrra suurem, kuid siiski liiga väike, et selle tulemusega rahule jääda: reeglina kannab rattaga sõites kiivrit 57 % lastest.

Samas on ankeedile vastanud jalgratturitest 90% tunnistanud, et kiivri kandmine oleks väga vajalik lastel, ja 38 % vastanuist leiab, et kiivri kandmine on väga vajalik ka täiskasvanuil. 2006. aastal läbi viidud samalaadse uuringu tulemustega võrreldes on kiivri kandmine – tänu läbiviidud liiklusohutuskampaaniatele “Tegija kannab kiivrit”, jalgratturi eksamiks valmistuvate laste õpetamisele ning kiivri vajalikkust käsitlevatele telesaadetele ja artiklitele – kolme aasta jooksul kasvanud täiskasvanute seas 11 % ja laste seas 18 %. Seega võib küsitlusuuringu statistikast järeldada, et elanikkonna positiivne hoiak jalgratturikiivri kandmise osas on küll olemas, kuid ei ole käitumises veel piisavalt realiseerunud.

Eelnevat kokku võttes paneb Maanteeamet kõigile kaherattaliste sõidukitega liiklejatele südamele olla liikluses väga tähelepanelik ja järgida liiklusreegleid, hoolitseda oma märgatavuse eest, kandes eredavärvilist riietust ja helkureid ning kindlasti kanda kiivrit, mis õnnetuse toimumise korral aitab selle tagajärgi leevendada ning kõige traagilisemat ära hoida.

Allikas: maanteeamet.ee