12. juuni 2013

Renault Twingo sai sel aastal 20 aastaseks

Pilt:itsgotwheels.com

2013. aasta aprillis möödus Renault Twingo turule toomisest 20 aastat.

Aastal 1993 oli see ainulaadne A-segmendi auto 20. sajandi viimase kümnendi üks kõige originaalsemaid sõidukeid.

Mõte ehitada säästlik Renault’ linnaauto – väiksem kui mudelid 4 või 5 – tekkis 1970ndate keskel, pärast 1973/74. aasta ülemaailmset kütusekriisi. 1979. aasta aprillis hakkasid osakonna Service Style Automobile Renault disainerid eesotsas Robert Oproniga viima ellu programmi VBG (Véhicule Bas de Gamme).
1981. aastal esitleti ettevõtte juhtkonnale projekte Z ja X49. Aastatel 1981–85 jätkas Oproni meeskond VBG programmi järgmise etapiga – X44 ja X45 prototüübid. Monospace-kere, mida seostatakse samal ajal arendatud Renault Espace'i prototüübiga P23/J11, oli täiesti uuenduslik idee. Aastatel 1986–88 arendati välja kaks alternatiivset W60 disaini.

Renault’ tegevdirektor Raymond Lévy andis loa W60 edasiseks arenduseks tingimusel, et seda täiustatakse. Projekti jaoks eraldati 70 miljonit USA dollarit. X60 projektimeeskonna juhiks määrati Yves Dubreil. Arendustöö viimase etapi jooksul aastatel 1990–1992 asendati W60 prototüübi nelinurksed esilaternad ovaalsetega. Uus sõiduk pidi tekitama seoseid sõbraliku lemmikloomaga.
Suur esiklaas tagas ideaalse nähtavuse, mis oli rahvarohketel linnatänavatel eriti tähtis. Klaasi pidi puhastama üksainus pikk klaasipuhasti. Vöökoha allapoole laskmine auto esiosa pool lisas välisprofiilile dünaamilisust. Lisaks monospace-keretüübile oli kokpitis uuenduseks ka keskel asetsev mõõteriistade paneel. Sõiduk oli 3433 mm pikk, 1630 mm lai ja 1423 mm kõrge.

Teljevahe oli pikk, 2430 mm, mistõttu oli kompaktsetest välismõõtmetest hoolimata autos ruumi piisavalt. Yves Dubreili meeskond keskendus põhimõttele: „minimaalne suurus – maksimaalne ruum“. Ülesanne ei olnud lihtne, eriti arvestades seda, et teine prioriteet oli sõitjate kõrgeim ohutustase. Linnaautode segmendis oli liigutatav tagaiste uudne lahendus, liigutamisulatus oli 170 mm. Vajaduse järgi sai pakiruumi mahtu suurendada 168 liitrilt 261 liitrini või anda tagaistujatele rohkem ruumi. Sõitjateruumi pikkus oli olenevalt tagaistme asukohast 1610 mm kuni 1780 mm. Kui tagumised istmed olid täiesti alla lastud, suurenes pakiruumi maht 1096 liitrini. Kokpiti osad – digitaalmõõteriistadega paneel, keskel paiknev konsool ja juhipoolne kindalaegas – kavandati eraldi sektsioonidena.

Disainerid loobusid mitmest tavast ja mallist, et arendada välja uue aastakümne üks kõige originaalsemaid autosid. Tulevase Twingo mudeli kujunduses mängisid väga olulist rolli värv ja tekstuur. X60 projekti jaoks arendati uued pastellvärvides plastid, kuna Renault' turundusosakond ennustas, et enam kui 60% klientidest on naised. Hinnang oli täpne. Isegi täna on Twingo kõige suurem kliendigrupp naised.

Alates 1991. aasta suvest läbisid rohkem kui 40 prototüüpi 10-kuulise perioodi jooksul 3 miljonit kilomeetrit. Autod läbisid katseid rasketes kliima- ja teeoludes, seda nii Põhja-Soome arktilises külmas kui ka Maroko kõrbekuumuses. Lardys korraldatud avariikatsete tulemused olid samuti head. Tuli välja, et kompaktsest suurusest hoolimata oli auto jäigem kui Euroopa või Jaapani konkurentide autod. 1992. aastal esitles Renault Twingot autonäitusel Mondial de l’Automobile Renault’ uus tegevdirektor Louis Schweitzer, kes oli selles ametis aastatel 1992–2005. Auto äratas meedias ja külalistes suurt huvi. Järgmisel päeval esitati 2240 tellimust.

Flinsi tehases pandi kokku mitusada katsemudelit. Toodanguversiooni kokkupanekut Flinsi tehases ja Renault Twingo müüki alustati 1993. aasta aprillis. Twingo turuletoomisest alates moodustas A-segment turust 10 protsenti, mis kasvas ühe aastaga 11,2 protsendini. Renault Twingo originaalne stiil oli meeldiv ja külgetõmbav. Avangardistlik väliskujundus kombineeriti järeleproovitud tehnikaga. Esialgu oli mudel saadaval ainult C3G 1239-kuupsentimeetrise bensiinimootoriga, mis andis välja 54 hobujõudu 5300 pöörde juures minutis. Mootor oli kettülekandega. See Cléon-seeria mootor oli end tõestanud mitmel mudelil, kaasa arvatud Super 5. Ühe pihustiga sissepritsesüsteemi tarnijaks oli Magneti Marelli. 5-käiguline manuaalkäigukast paigaldati standardvarustusena. Ees- ja tagavedrustuses kasutati vastavalt McPhersoni küünalvedrustust ja väändvedru. Renault Twingo 1.2, mis kaalus 790 kg, saavutas tippkiiruse 151 km/h ja kiirendas 0-st 100 km/h-ni 14 sekundiga. Kütusekulu kombineeritud tsüklis oli 6,8 l / 100 km. Kütusepaagi maht oli 40 liitrit. Kõik sõidukid olid varustatud katalüüsmuunduriga. Standardvelgedel olid terasest pöiad ja mõõduga 145/70SR13 rehvid. Valikute nimekirja lisati hiljem kergsulamveljed, elektrilised aknad, kliimaseade ja nahkpolster.

Renault tõestas, et A-segmendi kliendid ei pea loobuma mugavustest, mida pakuvad suuremad ja kallimad mudelid. 1993. aasta novembris sõitis Euroopa teedel kuni 100 000 Twingot. Hispaanias Valladolidis käivitati teine tootmisliin. Lõuna-Ameerika klientide jaoks pani sõidukeid Kolumbias Envigados kokku SOFASA.

1994. aasta juunis suurendati värvivalikut. Interjööri helesinised osad asendati meresiniste detailidega. ABS-pidurid olid saadaval soovi korral. 1994. aasta sügisel toodi Pariisi autonäitusel avalikkuse ette Twingo Easy, millel oli automatiseeritud (siduripedaalita) käigukast. Pakettvarustussari Pack, kuhu kuulusid elektrilised aknad, elektriliselt reguleeritavad küljepeeglid ja kesklukustus Renault PLIP infrapuna-kaugjuhtimispuldiga, oli veel üks uudsus.
Prantsusmaal ja veel mõnel valitud turul pakuti tööautona kaheistmelist Renault Twingo Société'it (kombiauto). 1995. aastal toodi turule piiratud Kenzo väljaanne kergsulamvelgede ja 14-tolliste rehvidega. See oli saadaval kahes metallikvärvis: punane või sinine. 1990ndate keskel tõi Renault turule paar uut eriväljaannet, kaasa arvatud manuaalse kliimaseadmega Alizé ja Benettoni väljaanne. 1996. aasta juulis tutvustati 1149-kuupsentimeetrist 60-hobujõulist mitme pihustiga sissepritsega D7F mootorit. Valikute nimekirja lisandus 3-käiguline Twingomaticu automaatkäigukast. 1997. aasta mudelitel oli ümberkujundatud polster, uus värvivalik ja standardvarustuses juhi turvapadi. Kaasreisija turvapadi lisati natuke aega hiljem.

Mudel oli väga populaarne Šveitsis, kus kliendid tellisid tihti kliimaseadme, libistatava katuseluugi või nahkpolstri. Tegemist oli ka ühe kõige paremini müüdava autoga Austrias, Belgias, Hollandis ja Itaalias. 1997. aasta 30. juunil toodeti Flinsis miljones Twingo.

Järgnevatel aastatel toodi turule üle 10 eri- ja piiratud mudeli, kaasa arvatud suure katuseaknaga Heliose, Libery ja Look-seeria. Valitud väljaannetele paigaldati terasest kokkupandava katuse asemel presendist katus. 1999. aasta Twingo mudelitel oli neli turvapatja ja tagaistmel kolm peatuge. 2000. aasta sügisel sai esimest korda iluravi välisilme. Renault Twingo 1.2 16 V saavutas tippkiiruse 168 km/h ja kiirendas 0-st 100 km/h-ni ainult 11 sekundiga. Kõige väiksem Renault sai kiiremaks, ilma et pidanuks ilma jääma oma teisest tugevast küljest – kütusesäästlikkusest. Linnatsüklis võttis väike 16 V mootor ainult 7,6 l / 100 km kohta. Kütusekulu kombineeritud ja ekstra-linnatsüklites oli vastavalt 5,8 l / 100 km ja 4,8 l / 100 km kohta. Standardvarustust laiendati EBV-pidurdusabisüsteemiga, mis suurendas hädapidurdusel pidurdussüsteemis rõhku. Elektrohüdrauliline roolivõimendi oli samuti uuendus nagu ka versiooni tähis.

2001. aasta aprillis asendati Twingomaticu käigukast ja Twingo Easy automaatsiduriga käigukast elektrooniliselt kontrollitava, automatiseeritud mehaanilise Quickshift-käigukastiga. 2002. aastal lisati valikusse Dynamique’i versioon. Aastatel 2003–2004 tutvustati ELi riikides mitu uut suure varustusvalikuga väljaannet, nagu näiteks Oasis ja Kiss Cool, Campus, Génération ja Kenzo. Neist paljudel olid kõlaritega CD-raadiomängijad, manuaalsed või elektroonilised kliimaseadmed, elektrilised aknad, lükandkatuseaknad ja eesmised lisaudutuled. Kooskõlas ELi soovitusega on kõigil pärast 1. jaanuari 2004 toodetud Renault’ mudelitel, kaasa arvatud Twingol, standardvarustuses ABS-pidurid.

Juba uue sajandi esimese aastakümne keskel töötasid Guyancourtis asuva Renault Technocentre RSASi disaini ja uurimiskeskuse insenerid ja disainerid mudeli teise põlvkonna kallal. Twingo müügikäive oli ikka veel suur. 2006. aastal oli Renault’ osakaal Prantsusmaa uute autode turul 26,8 protsenti. Kõigi mudelite aastane koguläbimüük oli peaaegu 705 000. Neist üle 10% olid Twingod. 2007. aasta 28. juunil pandi Pierre Lefaucheux’ tehases Flinsis kokku viimane Renault Twingo, millega sai kokku 2 478 648 Twingot. SOFASAs Columbias jätkati kokkupanemist kuni 2012. aasta augustini. Tehasest broneeriti siseturu jaoks ligikaudu 6000 Twingot. Tuleb lisada, et aastatel 1998–2002 tootis Twingosid ka Uruguays Montevideos asuv Nordex, kes eksportis seda mitmesse Lõuna-Ameerika riiki.

Alates 2007. aastast müüakse teise põlvkonna Twingot Euroopa turgudel Renault’ esindustes, kaasa arvatud Poolas. Mudel toodi avalikkuse ette 30. septembril 2006 autonäitusel Mondial de l’Automobile Pariisis nime all Twingo Concept. Autol oli uuenduslik turboülelaaduriga 100-hobujõuline 1,2-liitrine TCE (Turbo Charged Efficiency) mootor. Uus väljaanne on suurem kui selle eelkäija. Sõiduk ehitati Clio II platvormile. Auto kaalub 925 kg. See on 3600 mm pikk ja laiem ning kõrgem kui Twingo I. Nagu on Renault’ autode puhul tavaline, tähendab rohkem kilogramme ja sentimeetreid suuremat ohutust. NCAPi katsel sai Twingo II viiest tärnist neli. Lisaks juba tuntud 1,2-liitrisele 16 V 75-hobujõulisele bensiinimootorile tutvustati mitut uut mootorit, kaasa arvatud eelmainitud 1,2-liitrine TCE ning säästlik ja dünaamiline 1,5-liitrine dCi diiselmootor, millel oli 65 kuni 85 hobujõudu ja kõrgsurvega ühisanumsissepritse. Twingo RS ja Gordini RS 133-hobujõuline 1,6-liitrine mootor pakub suurepärast jõudlust. Aastal 2010 lubas Rahvusvaheline Autoliit (FIA) RS-versioonil võistelda R2 klassis. Tegemist on esimese Twingo sportautoga mudeli 20-aastases ajaloos. 2012. aastal toodi turule Twingo R.S. R2 Evo, millel on 1,6-liitrine 190-hobujõuline mootor. Auto arendas välja Dieppes asuva Renault' sportautode osakonna Renault Sport Technologies inseneride meeskond. 2011. aasta sügisel sai iluravi teise põlvkonna Twingo välisilme. Esiots muudeti vastavamaks kaubamärgi uuele imagole – suur logo mustal taustal. Sama kujundusstiili võib näha ka kõige uuematel Renault’ mudelitel: Clio, Scenic, Fluence või Captur.