Pilt:separate-equal.net

Järgmisel aastal on oodata Baltimaade elanike sissetulekute kerget tõusu.

Teisalt kasvavad kulutused toidule ja eluasemele, märgib SEB Baltimaade üksuste koostatud leibkondade finantsanalüüs Baltic Household Outlook.

Kahel viimasel aastal on Balti riikide leibkondade finantsseisund halvenenud rohkem kui teistes Euroopa riikides. Kuigi kõik kolm Balti riiki on majanduslanguse seljatanud, nõrgenes Baltimaade leibkondade finantsseisund 2010.  aasta esimeses pooles veelgi – leibkondade kogusissetulek vähenes, samas kui tarbekaupade ja teenuste hinnad tõusid ning ka tööpuudus kerkis rekordkõrgusele. 

Mõned järeldused Baltimaade leibkondade finantsanalüüsist:

• Pärast viimasel kahel aastal toimunud järsku langust prognoositakse järgmiseks aastaks Balti riikide kodumajapidamiste kogusissetuleku nõrka kasvu ja kulutuste suurenemist.
• Eratarbimine järgmisel aastal tõenäoliselt kasvab, sest Balti tarbijate pessimism tuleviku suhtes on vähenenud.
• Suurem keskmine sissetulek ja euro kasutuselevõtt muudavad eestlased naabritest optimistlikumaks.
• Balti riikide kodumajapidamiste netofinantspositsioon paraneb hoolimata sellest, et Eesti ja Läti kodumajapidamiste varade puhasväärtus jääb negatiivseks.
• Madalad intressimäärad suurendavad soovi hoida raha arvelduskontodel, mitte hoiustes ega muudes pikaajalistes säästudes.

Tööpuudus on endiselt üks Balti riikide suurimaid probleeme ning tööotsijate määr ületab tunduvalt Euroopa keskmist. Kõrgeim, ligi 20-protsendine, on tööpuudus Lätis. Ettevõtetel puudub hetkel ka vajadus värvata hulgaliselt töötajaid, kuna selle asemel saab tõsta olemasolevate töötajate koormust.

Seetõttu on raske oodata tööturu olukorra märgatavat kiiret paranemist.

Balti riike iseloomustab asjaolu, et suur osa finantsvaradest paikneb hoiustel ning vähem pensionifondides. Leedu eristub teistest riikidest seetõttu, et leibkondadel on rohkem finantsvarasid kui -kohustusi (vahe ligi 2 miljardit eurot), Läti ja Eesti leibkondadel on samas enam kohustusi kui varasid.
Balti riikidest oli kõige kõrgem keskmine brutopalk teises kvartalis Eestis (822 eurot), järgnesid Läti 632 ja Leedu 595 euroga. Pensionide vallas oli järjestus samasugune: Eestis on keskmine vanaduspension 305, Lätis 250 ja Leedus 216 eurot. 

Eesti majapidamiste kvartalisissetulek ligi 20% vähenenud

Eesti leibkondade sissetulek on oluliselt vähenenud. Pooleteise aastaga on Eesti leibkondade kvartaalne (tööturult saadud) sissetulek kahanenud umbes 300 miljoni euro ehk ligi viiendiku võrra. Tööturu viimased arengud ei luba siin paraku järske muutusi prognoosida. Töötus on alanenud tunduvalt aeglasemalt kui SEB kevadel arvas. Hõive kukub endiselt, olgugi et märkimisväärselt aeglasemalt kui veel mõne kvartali eest. 

Teises kvartalis kasvas Eesti keskmine palk esimest korda pärast 2008. aastat. Kokkuvõttes tundub siiski, et meie ees seisab pikem periood struktuurset töötust, kus tööjõu suhtelise nappusega üksikutes segmentides kaasneb selle ülepakkumine paljudes teistes.

Majapidamistel on endiselt rohkem võlgu kui finantsvarasid, kuigi lõhe on viimastes kvartalites omajagu vähenenud. Kui majandusbuumi viimases faasis ületasid kohustused varasid koguni 3,4 miljardi euro võrra, siis selle aasta juunis oli vahe vähenenud 2 miljardi euroni.

Et Eesti finantsturgudel valitsevad universaalpangad, siis on pangad endiselt ka peamised finantsvarade ja -kohustuste pakkujad. Laias laastus võib väita, et Eesti majapidamiste finantspositsiooni olulise muutuse taga aastatel 2004-2008 oligi moodsa pangandussüsteemi teke, mida võimendas veel oluliselt ülemaailmne krediiditsükli tõusulaine.