Pilt:metropolis.co.jp

Perearstide seltsi, hematoloogide seltsi ning leukeemia- ja lümfoomihaigete liidu poolt korraldatav teavituskampaania „Väsimus murrab?“ kutsub süveneva väsimustunde üle kurtvaid inimesi tervisekontrolli, et ennetada verehaiguste võimalikku riski või kergendada nende varajast avastamist.

„Täna käivituva teavituskampaania otseseks ajendiks on praegune olukord, kuna Eestis räägitakse verehaigustest liiga vähe ning seetõttu on elanikkonna teadlikkus madal. Inimesed sageli kas ei hooli oma tervisest – seda näiteks töökoha kaotuse kartuses – või ei julge ebamääraste kaebustega arstide poole pöörduda. Kuid diagnoosida ja ravida saab ainult siis, kui haiguskahtlusega inimesed on välja ilmunud,“ ütles Eesti Hematoloogide Seltsi esinaine, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus. „Eestis saab praegu leukeemia- või lümfoomidiagnoosi üle saja eestimaalase aastas. Varasema sekkumise puhul on ravitulemused alati paremad ning neid tulemusi saab sõna otseses mõttes mõõta päästetud inimeludes.“

Hele Everausi sõnul on enamikule ilmselt uudiseks see, et kasvajate ravi vallas on nii teadus kui ka ravimite arendus viimase kümne aastaga teinud hulgaliselt edusamme. Õigeaegse sekkumise ja pädeva ravi korral on verehaigused tihti ravitavad või muudetavad kontrollitavateks kroonilisteks haigusteks.

Eesti Perearstide Seltsi esinaine Ruth Kalda lausus, et teavituskampaania keskendub väsimuse teemale just seetõttu, et tegemist on kõigile mõistetava tunde või seisundiga. „Väsimusel võib olla küll palju põhjuseid, mida on lihtne selgitada, kuid samas peaks pidev seletamatu väsimustunne inimese ettevaatlikuks tegema ning panema mõtlema oma tervisele. Süvenev väsimus võib olla verehaiguse või mõne muu tõsise haiguse tunnuseks.“

Ruth Kalda lisas, et kampaania jooksul kutsutakse pideva ja süveneva väsimustunde korral pöörduma tervisekontrolliks oma perearsti poole. Viimane saab pärast vereanalüüsi tegemist kahtluse korral suunata patsiendi edasi erialaarstide juurde edasisteks uuringuteks ja raviks. Kampaania käigus saavad ka perearstid erialaajakirjanduse kaudu täiendavat infot selle kohta, kuidas võimalikult täpselt välja selekteerida erialaarsti abi vajavad haiged.

Teavituskampaania mõtte väljapakkunud Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu esindaja Karin Naarits lausus, et kuna verehaiguseid on raske märgata, siis igasugune sellekohane info ja avalikkuse teavitamine on võimalikele uutele patsientidele olulise tähtsusega. „Eestis on leukeemia- ehk siis verevähihaigeid praegu 1000 inimese ringis, mis on sama palju rahvast kui mõnes siinses väikelinnas. Kui neile lisada veel nii lümfoomi- kui ka aneemiapatsiendid, siis on verehaiguste põdejate arv märgatavalt suurem. Nii mõnigi neist on jõudnud kas teadmatusest või hoolimatusest oma tervise suhtes arsti juurde liiga hilja,“ tõdes Karin Naarits.