By: Urve Tiidus

24. jaanuar 2010

Urve Tiidus: mees vormib naise

Pilt: reform.ee

Pygmalionist peale, või ei, juba Evast peale on mees vorminud naist. Naine pole mehe kujundamisel kunagi olnud samavõrd edukas.Kui särgi ja lipsu valik välja arvata.

Mees muutis naise kannatlikuks, kui sundis teda ürgajal koopa suus jahimeest ja saaki ootama. Mees muutis keskajal, kui kõik tuli naturaalmajapidamise korras kodus ära teha, naise töökaks. Mees näitas naisele, kui osavad näpud tal on, kui pani naise tööstusrevolutsiooni järel tehastesse möllama.

Mees avastas 20. sajandil naise tehnikalembuse, andes talle kätte autod ja arvutid.Väike tunnustav sõna ees, teine taga, juba oligi uus valdkond naise õblukestele õlgadele sätitud.Vanemad olijad mäletavad, missugune manipulatsioon oli tegelikult naiste traktorirooli kupatamine. „Nad ise tahtsid!“, öeldi. Kahekümne esimesel sajandil mõtleb mees, kuhu veel suunata seda õppimisvõimelist loodusnähtust, kelle nimi on naine. Kas ongi enam vajadust, sest naine on juba peaaegu nagu mees. Töökas, vastutustundlik, vastupidav, kalkuleeriv, riskijulge, egoistlik ja ambitsioonikas. Ootab küll vahel mehelt tunnustavat sõna, aga lepib ka sellega, kui mees kiitma ei paindu.

Eemalseisjatel jääb üle ainult mõistatada, miks on mees lubanud naisel sirguda enam-vähem võrdväärseks tegijaks – kas tõesti altruistlikel või hoopis omakasupüüdlikel ajenditel. Kas oma sügavas sisimas soovib ta tõesti, et naine arendaks välja kogu oma potentsiaali? Või vajutades õigetele nuppudele naise loomuses saab mees rahuldada iseenda hea äraolemise iha tõdedes samas, et kõige kaunim pilt on töötav naine.

Meeste enda metamorfoosid on vaat et huvitavamadki.Mees, kelle jaoks ürgajast peale oma pere toitmine ja katmine oli au ja väärikuse asi, on muutumas ühiskonnas perekonna lobby meistriks. Moodsa lasteaia hoolekogus on viimasel ajal kindlasti mõni sümpaatne, tark ja edumeelne mees. Ainult, et kui veel mõned aastad tagasi haaras see mees lapsevanemate koosolekule kaasa sae ja höövli, et miski asi talgute korras lasteaias valmis ehitada või remontida, siis nüüd tuleb ta kogu sõnaosavuse arsenaliga ja selgitab näiteks üliveenvalt, kuidas kulutuste kasvuga ei tohi kasvada lasteaia kohatasu.Isegi 35 krooni kuus mitte. Ja mehed oskavad veenda, selles pole kahtlust.

Küsimus siiski jääb, miks mehed muutuvad perekonna toitjatest-katjatest eestkõnelejateks soodushinna kauplemisele ja kaotavad autoriteeti kõikvõimsa isasena. Pehmete väärtuste esiletõus on muutnud ka tõsiseid perekonnainimesi nii, et isegi oma kõige kallima silmatera hoidmise-õpetamise teemal ollakse valmis oma mehelikku tublidust salgama. Mis siin ikka öelda, maailma imelikuks muutumine pole veel lõppenud.Võib-olla on naised õnnelikud, kui isad üldse koosolekule lähevad ja mis nad seal täpselt nõuavad, polegi enam nii oluline. Peaaasi, et oma mehesõna niigi naiselikus keskkonnas maksma panevad.

Või siis uuesti naistest.Ühel minu tuttaval proual on kaks vahvat poega ja tubli mees.Üllatuslikult teatas ta kord, et tema on muutunud perekonna kõige „ mehelikumaks meheks“.Kui imestusest kulme kergitasin, seletas see daam lõbustatult, et tal pole eales võimalust olla nõrk, kaevelda raske elu üle, veeretada otsustamist ja vastutamist teiste kaela või visata muid naiselikke vigureid.Alati on tema see, kes teisi toetab sõnade ja tegudega. Perekondlikus meeskonnas pole teisiti mõeldavgi. Kõigest hoolimata kõlas tema hääles uhkusnoot, et ta nii tugev on.Me, naised, oleme vist natuke napakad ka ikka.

Teise avameelsustuhinas kuuldud loo rääkis naine, kes kunagi ei abiellunud. Põhjus, miks ta üksikuks jäi, olevat olnud kirjandusklassikasse kuuluv romaan „Gösta Berlingi saaga“. Raamatut luges ta kümne aastaselt. Lugemiselamus lõi tüdrukukesele idealistliku kujutelma, missugune üks tõeline mees peab olema. Paraku ei sattunud sellist uhket meest päris elus tema teele. Romantilistest ootustest ülesköetud naine kasvatas üksi oma last ja põeb nüüd ebatäiuslikult kulgenud elu pärast.Oma isiklikku kahetsust ta võõrastega ei jaga. Küll tundub mõnikord, et ülikriitilise suhtumise varjus maailma asjadesse võib olla peidus luhta läinud unistus Göstast. Miks küll neid Göstasid nii vähe on?

Need pole just kõige tüüpilisemad näited, kuid mitte ka väga erandlikud lood.Need lood kinnitavad veelgi, et meestel õnnestub naisi muuta ja mõjutada nii oma kohalolekuga kui puudumisega. Naistele on räägitud päris pikka aega juba, kuidas feministide eestvedamisel on neile võideldud välja võrdsed õigused meestega. Ja kunagi ei jäeta lisamata, missugune suurepärane saavutus see on.Jah, tõesti, naised on saavutanud vabadusi ja õigusi, mida neil pole ajaloo hämarustes olnud, millest nad pikkades undrukutes unistadagi ei osanud. Enamasti on need vabadused seotud tööga ja veel kord tööga.Sest lapse kandmist ja sünnitamist ei õnnestu kuidagi võrdsete võimaluste pinnale viia. Ja jumal tänatud.On üks ütlus.Mehed teevad seda, mida ise tahavad, Naised seda, mida peab. Ja seda, mida peab, koguneb järjest rohkem.

Mõnede arvates on naiste iseseisvus ja emantsipatsioon nii magus, et ükski naine ei igatse enam kodukana rolli. Vaadakem, kui palju on naiste õlul kohustusi. Kui suur on naiste soov maksta ise oma arveid, trügida karjääriredelitel, ummistada ülikoolide loengusaale, täita töökohti tubliduse ja entusiasmiga.Luua elus läbi koolitustelt ja ameerika filmidest õpitud enesekindluse ja bravuuriga. Elu sunnib, loomulikult. Teisalt kumab kusagilt läbi soov, et vahel võtaks keegi teine vastutuse ja veaks koormat nagu mehed muiste. Seda võib aimata naiste omavaheliste vestluste hetkedel, kui kontroll lobisemishimu üle on kadunud.Võibolla ma eksin.Õnneks on maailmas alles päris palju mehi, kes teevad täpselt seda, mida meestelt oodatatakse. Valikurohkusest hoolimata. Selliseid mehi tasub hoida.Sest nemad oskavad muuta naisi ka nii nagu need oma sügavas sisimas tahavad.