11. september 2008

Väheste urineerimiskaebuste puhul aitab ka taimeravi

skeem

Eesnäärme healoomuline suurenemine on üks sagedasemaid meeste haigusi peale 50. eluaastat.

Selles vanuses peaks iga mees kontrollima ka oma PSA taset.

Urineermishäiretega mehe oluliseks kaebuste täpsustamise vahendiks peaks olema rahvusvahelised eesnäärme haiguste küsimustikud, mis aitavad objektiviseerida kaebuste raskusastet ning parandavad hilisemas ravifaasis ka kaebuste dünaamika hindamist.

Miks eesnääre suureneb?

Eesnäärme suurenemine on otseses seoses mehe vanusega: nii näiteks on 41-50-aastastel meestel eesnäärme healoomulise suurenemise risk ca 20%, samas 51-70-aastaste seas on see juba 50% ja üle 80-aastastel üle 90%.

Eesnäärme suurenemise põhjustest võib välja tuua kindla seose meessuguhormoonidega, täpsemalt dihüdrotestosterooniga, mis tekib testosterooni lagunemisel. Mehe vananedes testosterooni muutumine dihüdrotestosterooniks kiireneb – see toobki kaasa eesnäärme suurenemise.

Millised on urineerimishäirete kaebused?

Alustama peaks kolme lihtsa küsimusega:

  1. Kas peate ärkama öösel, et urineerida?
  2. Kas teie uriini juga on nõrgenenud?
  3. Kas teie igapäevaelu on häiritud?

Eesnäärme healoomuline suurenemine toob märkamatult kaasa igapäevaelu häirumise:

  • ei suudeta juhtida autot ilma peatuseta üle 2 tunni
  • enne reisi piiratakse vedeliku tarbimist
  • enne uinumist püütakse vältida joomist
  • öine uni on häiritud
  • ei külastata kohti, kus pole tualetti
  • ei külasta teatrit, kino
  • sotsiaalne aktiivsus väheneb

Oluline on teada, et igapäevaelu häirumine ei ole vanusega kaasnev paratamatus – eesnäärme healoomulise suurenemisega kaasnevaid sümptome saab raviga edukalt ära hoida.

Millise raviga alustada?

Kõige suuremal osal healoomulise eesnäärme suurenemisega meestest on kerged haigusnähud – urineerimishäirete küsimustiku alusel 1-7 punkti. Sümptomiteks on uriinijoa nõrgenemine, vajadus sageli urineerida ja öine urineerimisvajadus.

Kergete haigusnähtude puhul kasutatakse nn jälgimist (watchful waiting) – arstlik kontroll kord aastas, uuringud, kaebuste dünaamika hindamine ja vajadusel ka ravi.

Kergete haigusnähtude korral on tõhus taimeravi ehk fütoteraapia. Eesti rahvameditsiin on eesnäärme kaebuste puhul soovitanud kasutada väikeseõielise pajulille teed ja kõrvitsaseemneid. Kõige efektiivsemaks Eestis kättesaadavaks taimseks preparaadiks on Serenoapalmi ekstrakt (Prostamol-UNO), mida soovitatakse eesnäärme healoomulise suurenemise kergemate haigusnähtude korral.

Kuidas serenoapalmi ekstrakt toimib?

Serenoapalmi ekstrakt on antiandrogeense ja põletikuvastase toimega. Eesnäärme suurenemise põhjustab testosterooni lagunemine dihüdrotestosterooniks. Serenoapalmi ekstrakt (Prostamol uno) pärsib testosterooni muutumist dihüdrotestosterooniks ja vähendab seeläbi tõhusalt eesnäärme suurenemisest tingitud kaebusi.

Kui pikalt tuleb ravimit võtta?

Oluline on teada, et eesnäärme healoomuline suurenemine on vanusega progresseeruv haigus. Parima kontrolli sümptomite üle saavutab seetõttu just regulaarse raviga.

Taimsete preparaatide eeliseks on tõsisemate kõrvaltoimete puudumine. Eesnäärme healoomulise suurenemise kergete haigusnähtude korral soovitatakse Serenoapalmi ekstrakti (Prostamol uno), mis on väga hea talutavusega ja ei põhjusta kõrvaltoimeid, nt seksuaalfunktsiooni häirumine, verevarustushäired ja günekomastia (rindade suurenemine meestel).

Kui tihti arsti juures kontrollis käia?

Kord aastas peaks külastama oma perearsti ja laskma kontrollida enda tervist ja haiguse kulgu. Urineerimishäirete küsimustikku võiks täita regulaarselt. Kui sümptomid on kerged (0-7 punkti), saab edukalt abi apteegist!

Ära lase urineerimishäiretel end vaevata! Küsi abi apteegist!

Related News: