11. september 2014

Veresoontekirurg dr. Jaak Kals: “Ennetus on kõige tõhusam ravi!”

Jaak Kals

Alates septembrist alustab Medita kliinikus Tartu linnas haigekassapõhiseid vastuvõtte veresoontekirurg dr. Jaak Kals.

Olete omandanud 2007. aastal doktorikraadi Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Millised on Teie teadustöö põhisuunad ja mida olete oma teadustegevusega saavutanud? 

Minu teadustöö on seotud südame- ja veresoonkonna haiguste sõlmküsimusega - arterite funktsiooni muutuste laiapõhjalise hindamisega. Veresoonte uuringud on olulised, kuna südame- ja veresoonkonna haigustesse sureb maailmas siiani kõige rohkem inimesi. Uurimistöö üldeesmärgiks on arterikahjustuste mitmetahulise profileerimise abil parandada kliinilises praktikas diagnostikavõimalusi ja seeläbi luua eeldused südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumuse vähenemiseks. Näitasime esmakordselt maailmas mitmeid seaduspärasusi veresoonte funktsionaalsete-strukturaalsete näitajate ja vere biokeemiliste muutuste vahel nii tervetel kui ateroskleroosiga patsientidel. Meie värskeim uurimistöö tõestab, et arterite elastsuse langus on tugev elulemust mõjutav faktor alajäseme arterite ateroskleroosiga patsientidel. 

Millega täpsemalt tegeleb veresoontekirurg ja millal on vaja selle eriala arsti juurde pöörduda? 

Kõige suurema osa veresoontekirurgi tööst moodustab arterihaiguste diagnostika ja ravi. Eesmärgiks on vähendada haigusest tingitud vaevuseid, parandada elukvaliteeti ja teatud juhtudel ka pikendada elu. Ravime haigeid, kellel on enamasti aterosklerootiline arterite (näiteks jäsemearterid, aort, ekstrakraniaalsed ajuarterid) kahjustus, mistõttu verevool kudedesse on häiritud. Näiteks püüame vältida jala amputatsiooni gangreeni tõttu või insuldi tagajärjel tekkivat halvatust. Lisaks võib kahjustunud arter ka eluohtlikult laieneda (näiteks kõhuaordi aneurüsm), mistõttu oleks vajalik see haigus algstaadiumis avastada, et saaks rakendada tõhusat ravi ning vältida aneurüsmi ruptureerumist. Samuti pöördutakse meie poole ka erinevate veenihaigustega, millest kõige levinumad on alajäsemete veenilaiendid. Reeglina suunavad haigeid meile perearstid, kes kahtlustavad veresoonte patoloogiat. 

Millised on kõige “populaarsemad” veresoontehaigused ja miks? 

Kõige rohkem meie poolt teostatavatest operatsioonidest on seotud aterosklerootiliselt kahjustunud arterite niinimetatud asendamisega, vähemal määral teostame operatsioone veenilaiendite korral. Aterosklerootiliste haiguste kõrge esinemissagedus on seotud elanikkonna vananemise ja riskifaktorite ebapiisava ohjamisega. Samuti puudub selle haiguse puhul põhjuslik ravi, tegeleme valdavalt vaid sümptomide leevendamisega. 

Mida teha, et neid haigusi ennetada? 

Kõige suurem arterihaiguste riskifaktor on suitsetamine, edasi ülekaal, düslipideemia, vähene kehaline aktiivsus, kõrge vererõhk, diabeet, krooniline põletik, ülemäärane oksüdatiivne stress jne. Õnneks on väga suur osa neist teguritest kergesti mõjutatavad, kuid kahjuks ei tehta seda sageli piisavalt. Ennetus on kõige tõhusam ravi! 

Kas Teie patsientide seas on olnud ka neid, keda Te ei ole saanud aidata? Kas tegemist on olnud mõne harvaesineva haigusega või lihtsalt ei ole osanud kaebuste põhjusi välja selgitada? 

Eks ikka on ette tulnud olukordi, kui veresoonte efektiivne ravi pole enam võimalik. Põhjuseks on enamasti see, et pöördutakse liiga hilja, kudedes on välja kujunenud juba taaspöördumatud muutused ja näiteks jäse tuleb amputeerida. Mõnikord on mitterahuldava tulemuse põhjuseks ka patsiendi suutmatus või tahtmatus oma eluviise peale aktiivravi (operatsiooni) korrigeerida. Tühi tunne on, kui suuremahulise operatsiooni järgselt, mille käigus verevarustus on edukalt taastatud ja eeldused paranemiseks loodud, näed patsienti nurga taga suitsetamas ja oma veresooni laastamas. 

Milline on Teie arvates Eesti perearstide teadlikkus veresoontehaigustest? Kuidas seda muuta? 

Üldjoontes on arusaamad paranenud, haiguseid tuntakse paremini ära ja esimesed ravisoovitused antakse juba sageli ise. Kuid on ka juhtumeid, kus esmatasandil pole läbi viidud ka füüsikalist uurimist, mis meie erialal on väga lihtne - pulsi palpeerimine. Eks tagasiside andmine ja täiendkoolitus on siin olulised märksõnad. 

Teie kolleegid on öelnud, et Jaak Kalsi puhul on tegemist harva olukorraga, kus noor inimene on suutnud siduda nüüdisajal ühe tõsisema kliinilise väljakutsega teaduseriala ja igapäevase töö veresoontekirurgina. Kas aega jääb ka puhkamiseks? Mida Teie jaoks tähendab puhkus? 

Puhkamiseks aega ei jää, seda tuleb võtta, endale teadlikult tekitada. Ilma selleta ei pea vastu, töö efektiivsus langeb. Puhkamise alla kuuluvad kõiksugused tegemised koos perega (näiteks reisimine), hetkel pisitütre kasvamisele ja arengule kaasa elamine ja loomulikult heade sõpradega koos aja veetmine.  Kuid kindlasti ka korvpall, jooksmine ja suusatamine, sest igapäevane vaimusport nõuab keha kultuurset kohtlemist. 

Dr. Jaak Kals võtab patsiente vastu teisipäeviti Medita kliinikus, Tartu linnas. Medita kliiniku registratuuri telefon on 5645 8430 ja e-posti aadress medita@medita.ee. 

Medita kliinik pakub Tartu linnas eriarstiabiteenuseid günekoloogia, uroloogia ja androloogia, endokrinoloogia, reumatoloogia ja üldkirurgia valdkondades.